KIRJUTAMINE Esimene osa. Lisaks riiklikule vanaduspensionile on inimestel võimalik investeerida riiklikku kogumispensionisse, samuti pensionifondidesse, mis peaksid tagama mugava äraelamise pensionipõlves. Palun selgitage kujuteldavale haritud auditooriumile allolevate tabelite põhjal, kuidas suhtuvad Eesti elanikud pensioni kogumise erinevatesse vormidesse. Kirjeldage, mida arvate Teie ning millised on Teie enda plaanid pensioni kogumiseks. Oma seisukohti võiks lühidalt argumenteerida. Kes peab mõtlema sellele, kuidas tagada inimeste materiaalne kindlustatus pensionieaks? Eelkõige inimene ise 8% Eelkõige riik 32% Võrdselt nii inimene kui ka riik 51% Ei oska öelda 9% Kas liituksite riikliku kogumispensioniga, vabatahtliku pensionikindlustusega, kasutaksite mõlemat võimalust või mitte kumbagi? Riikliku kogumispensioniga 13% Vabatahtliku pensionikindlustusega 15% Mõlemaga 16% Ei kasutaks kumbagi 16% Ei oska öelda 39%   Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna. Lugupeetud daamid ja härrad! Nagu te vist juba teate alates 1. aprillist käivitub Eestis nõndanimetatud pensionireformi "teine sammas". Lisaks riiklikule vanaduspensionile ja vabatahtlikule pensionikindlustusele tekib Eesti inimestel võimalus investeerida riiklikku kogumispensionisse 2+4 skeemi järgi. Mis tähendab, et 2% maksab inimene oma palgast ise ja veel 4% lisab riik. Me küsitlesime tuhande inimese arvamust kahe küsimuse kohta. Küsimusi ja tulemusi te võite vaadata tabelitest. Ja mis me näeme? Suur osa Eesti elanike jätkab oma elu nõukogude aja stereotüübi järgi. Terve kolmandik vastanutest arvavad, et nende vanaduse peab kindlustama eelkõige riik. Et sellele peavad mõtlema mõlemad nii riik, kui ka inimene ise arvab natuke rohkem kui pool Eesti elanikest - 51%. Mis näitab, et Eestis elab piisavalt palju selgeltmõtlevaid inimesi, kes saavad aru, et peale riigi on vaja ka ise oma pensionist hoolitseda. Kahjuks meil on praegu vähe neid, kes loodab ainult iseendale. Väga kahju on, et teisele küsimusele ei saanud vastata rohkem kui kolmandik (39%) meie elanikest. See näitab, kui palju inimesi ei tea piisavalt veel oma pensionivõimaluste kohta. Vastupidi rõõmustab see, et (13%+15%+16%) 44% on valmis liituda kogumispensioniga või pensionikindlustusega. Mul endal on selge, et kui tahan head pensioni saada, pean praegu palju töötama ja mõtlema, kuidas oleks parem oma pensioni koguda. Kõige parem vist kasutada mõlemad võimalused. Seda, et see on mitte ainult minu arvamus naitavad küsitluse tulemused.   KÕRGTASE 7 ML K2 Teine osa. Teie ettevõttes on tööjõu voolavus üsna suur. Taas on vaja tööle palgata kaks uut müügiesindajat. Teie ülesanne on esitada juhtkonnale ettepanek, kuidas töötajaid värvata. Kuidas ja kus reklaamida vabanenud töökohti? Missuguseid nõudeid kandidaatidele esitada. Kas tegelda uute töötajate otsimisega ise või tellida töö otsingufirmalt? Ettepanek, mille kujuteldavas valitud rollis esitate, peaks olema korrektne ja igati argumenteeritud esildis. Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna. Lugupeetud härrad, Meil on kujunenud selline kord, et on vaja palgata kaks uut müügiesindajat. Kuna probleem hakkab muutuma korduvaks, tahaks juhtida Teie tähelepanu sellele, et peab vist kõvasti mõtlema mispärast inimesed ei taha jääda meile kauema ajaks. Müügiesindajad peab ju ikka koolitama. Ja on väga kahju neid pärast kaotada. On päris realne oht, et nad lähevad pärast konkureendi jurde. Seoses sellega pakun läbi vaadata meie töölepingud ja muuta seal mõned punktid, et seda ohtu edaspidi vältida. Kui inimene sai koolituse igal juhul peab töötama meil mõni minimalne aeg. Peab veel mõtlema ka selle peale, äkki inimesi ei rahulda palga tingimused. Peale eelmainitud töölepingu muutuse peab põhjalikult uurima, mis tingimustel hetkel töötavad müügiesindajad konkurentidel ja üldse muudes firmades. Oleks hea ka uurida tendentsi. See on väga tähtis ja põhjalik töö, ning kui meie rahaline seisund seda lubab, oleks parem, minu arvamust, tellida selle töö vastavalt firmalt. Asjatundja saab parem arvata, kuhu anda reklaam, mis mahus ja missugust. Võib tegelda selle otsimisega ka ise, aga enne peab hästi mõtlema, kas meil leidub selleks piisavalt pädev isik, või mitte. On veel üks idee: varem me otsisime müügijuhte kuulutuste kaudu. Arvan, et on mõtet seekord teha teisiti: hakkame otsima mitte üldse, aga teatud kontingendi seast. Me pole veel proovinud käia äriprofiili õppeasutuses. Võib vaadata vimaste kursuste õpilasi. Sel juhul saame hinnata ise mis valik meil reaalselt võib olla. Vastavalt haritud noored on täis jõudu, ideid ja soovi ennast näidata. Nad on aktiivselt huvitatud töös, samal ajal neil ei ole veel piisavalt kogemust. Nemad on just need inimesed kelle võimalusi me saame hinnata palju varem, kui sõlmida nendega piikaajalised töölepingud. Koolitada neid eriti ei tule, aga proovida neid me saame juba praegu, õppeajas. 15. 03. 02 Vanem müügiesindaja hr iks. Sõnu: 713