KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Lugedes antud graafikut saab teha järeldused, et edukaks peeti 2001. aastat 33% küsitud inimestest, ebaedukaks - 19%, ei teadnud vastust küsimusele 10%, kahe vahel olid kõige rohkem inimestest 38%.
Samuti uurimuse käigus selgitati välja, mida inimesed ootavad tulevast aastast.
Õnneks leidus rohkem optimiste kui pisisimiste.
Et aasta 2002 on parem leidis 33%, halvemat ootavad 18%, ei teadnud mida vastata 12%, arvamuse juures, et aasta tuleb samasuguseks on 37%.
On huvitav, et langeb kokku protsentuaalne suhe inimeste vahel, kes peab 2001. aastat edukaks ja kes peab järgmist aastat ka paremaks.

Samuti pessimistide arv on võrdne.
On vaja märkida, et erinevatest elanike gruppidest esindajad ei ole ühel arvamusel.
Näiteks madalama sissetulekuga vastajad harvemini peavad 2001. aastat edukaks (vahe on umbes 20% ulatuses).
Ka halvem haritud inimesed on pessimistlikumad.
Siia võib lisada, et eestlased nägid aastat sagedamini kui venelased heas valguses.
Siit saab järeldada, et rohkem kindlustatud elukihid ootavad elust tihedamini paremat kui halba.
Mina ise tahaksin loota, et aasta 2002 on parem, kui 2001. aasta sest see viimane oli minu jaoks väga raske.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Mina olen arvamusel, et Eesti elanikud ei ole nii hästi sotseaalselt kindlustatud kui kapitalistlike riikide omad.
Edukamad elanikkonna kihid, kuhu võib viia kõrgharidusega, keeli ja arvutit valdavaid inimesi, ärimehi, spetsialiste saavad siin päris normaalselt hakkama.
Kõige edukamalt elavad Eestis ärimehed ja poliitikud.
Heade spetsialistide elutase sõltub paljuski sellest, millises firmas või asutuses nad töötavad ja kas nad oskavad riigikeelt ja arvutit või mitte.
Riigi eelarvest palka saavatest töötajatest kõige madalama sissetulekuga on õpetajad, meditsiinitöötajad ja väikesed ametnikud, nagu näiteks, kohtusekretärid.
Meil on kahjuks kõikide inimeste jaoks võrdne tulumaks, mis moodustab 26% palgast.
Elanikkond on aga järsult jagatud: ühed inimesed on väga suurega sissetulekuga, teised on väga madalamaga.
Ja on väga vähe inimesi, kes elavad kesktasemel.
See omakorda näitab Eesti riigi ebastabiilsust, sest edukatel kapitalistlikel maadel kõige suurema gruppi moodustavad just keskmise sissetulekuga inimesed.
Ja minu arvamusel, oleks väga hea kehtestada Eestis progressiivset tulumaksu, nii, et riigieelarvesse maksid rohkem raha need, kes saavad rohkem, kuna nagu ma juba ütlesin meil on palju rikkaid ja vaesi.
Käibemaksu kohta saaks öelda, et see on ka päris kõrge - 18%.
Toetused on meil väga madalad.
Näiteks töötu abiraha on 400 krooni kuus, selle rahaga on üldse ebareaalne terve kuu jooksul elada.

Lastetoetused on samuti naeruväärsed, seetõttu meil juba rohkem inimesi sureb kui sünnib.
Haiguskindlustus on olemas see tähendab, et osutatakse tasuta arstiabi, kuid ravimid on väga kallid.
Samuti on õigus väikesele pensionile, mis on umbes 1500 krooni kuus, aga keskmine palk on umbes 5000 tuhat.
Siiamaani on säilinud võimalus paljudes kohtades, tasuta õppida, kuid stipendiumi saavad tavaliselt 2 inimest rühmast ja paljud inimesed on sunnitud nii õppida kui ka töötada õppimise ajal.
Kõige halvemini on kindlustatud Eesti riigis lihtsed töölised, haiged, pensionärid ja lapsed ning töötud.
Minu arvamusel, iga üksik inimene peab saama umbes 3000 krooni kuus ja kui inimesed elavad perega, siis kuskilt 2500 kr, siis võib kuidagi veel toime tulla.
Sõnu: 705