KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Antud diagrammist selgub, et kõige suurem % Eesti elanikkonnast vastas küsimusele: "Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?
" - ei nii ega naa.
33% vastasid samale küsimusele - jah, 19% vastasid - ei ja 10% - ei tea.
Küsimusele: "Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
" vastas 37% - samasugune, 33% - parem.
Väiksem % vastas - halvem 18%, väga väike % - 12 ei teadnud, kuidas sellele küsimusele vastata.
Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli edukas - vastas 35,3% eestlastest ja 28,9% venelastest, ebaedukaks vastas 18,3% eestlastest ja suurem osa 19,8% - venelastest.

Sissetulekuga kuni 1000 kr vastas, et aasta oli edukas 22,2% ja ebaedukas 26,3%.
Sissetulekuga üle 3000 kr arvas, et 46,8% oli edukas aasta ja 12,7% - ebaedukas.

Suurem osa keskharidusega inimesi arvas, et aasta oli edukas.
Neid oli 30,4%.

Väiksem osa ütles, et aasta oli ebaedukas, neid oli 17,7%.
Kõrgharidusega arvas ka samamoodi.
Suurem osa 40,8% arvas, et aasta oli edukas ja väiksem osa 23,6% - aasta oli ebaedukas.
Üldiselt võib öelda, et inimesed on positiivselt meelestatud ja usuvad tulevikku.
Eestlased on positiivsemalt meelestatud, kui venelased.
Kõrgema sissetulekuga inimesed usuvad rohkem parematesse aegadesse.

Tulevikulootused on kõrgharidusega inimestel suuremad kui keskharidusega inimestel.

Minu arvates tuleb aasta 2002 parem kui eelmine, sest majanduslik kasv on tõusuteel ja inimeste elatustase tõuseb.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere Anne!
Tahan kirjutada Sulle meie elust Eestis.
Elu Eestis on tõusuteel.
Majandus areneb kiirest ja elatustase tõuseb.
Ma käin tööl Mustamäe polikliiniku PAK-is, kus töötan perearstina.
Pensionini on jäänud kümme aastat.
Palk on mul hea ja elamiseks jätkub.
Eestis on tulumaks 26%, sotsiaalmaks 33%.
Need on päris normaalsed arvud, sest peale tulumaksu maksmist jääb raha ka elamiseks.
Käibemaks on 18%, see võiks küll väiksem olla.
Kaubad poodides on suhteliselt kallid.
Täna aasta suurenesid toidu hinnad veelgi.

Tööstuskaubad odavnesid.
Eestis kehtib haigekassa kindlustussüsteem.
Kõik inimesed, kes töötavad, omavad haigekassakaarti.
Haigekassa kindlustab iga inimesele ravi.
See tähendab, et inimene ise ei pea ravikulud kinni maksma .

Inimene, kellel ei ole haigekassakaarti, peab kõik ravikulud ise kinni maksma.

See läheb väga kulukaks, sest meditsiin on praegu väga kallis.
Kõik inimesed Eestis omavad õigust haridusele.
Peale põhikooli lõpetamist võid valida kõrgkooli või kutsekooli edasiõppimiseks.
Kõrgkoolis õppimine Eestis ei ole tasuline.
Praegu käib poleemika ajakirjanduses, kas tudengid peaksid kõrghariduse eest maksma või ei.
Meil on olemas ka erikõrgkoolid.
Need on kallid.
Inimene peab välja käima 22000-25000 kr.
aastas.
Sellised summad ei ole jõukohased paljudele.
Nagu ma ütlesin, kümne aasta pärast jään ma pensionile.

Pensioniseadus on meil alles arutusel Riigikogus.
Tahetakse 3 pensionikogumissammast sisse viia.
Esimene sammas oleks riigi poolt kindlustatud selleks, et inimene vaesusesse ära ei sureks.
Teine sammas on kohustuslik rahakogumine.
See kõik olla 1-2% inimese palgast.
Kolmas sammas on vabatahtlik raha kogumine pensionifondi.
Me elame mehega kahekesi.
Väikseid lapsi meil ei ole.
Käime mõlemad mehega tööl.
Elame Tallinnas.
See on ka väga tähtis.
Keskmine sissetulek on meil 6000 krooni.
Seda täiesti piisab täisväärtuslikuks eluks.
Elada Eestis on uhke ja hää!
      Sõnu: 703