KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eesti elanikkonna seas läbiviidud uuring too meieni inimeste arvamuse protsentuaalselt.
Kuidas siis Eesti elanikud hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates alanud aasta?
38% küsitletutest ei osanud leida täpset vastust küsimusele, kas oli lõppenud aasta Eestile edukas, nende vastuseks oli, ei nii ega naa.
19% vastanutest arvas, et 2001. aasta oli Eestile edukas.
Samas 19% inimestest ei pidanud lõppevat aastat edukaks.
Kõige väiksem osa, 10% küsitletutest ei osanud leida vastust küsimusele.
Kontingent, kelle seas küsitlus tehti, on erinev.
Küsitleti eestlasi ning mitteeestlasi, kõrgharidusega ja keskharidusega, suurema ja väikese sissetulekuga inimesi, alla 15-aastaseid ja üle 60- aastaseid.

Uuringust selgub, et eluga on Eestis rahul rohkem noored ja haritumad.
37% vastanutest arvas, et aasta 2002 võiks olla samasugune.
Paremat aastat ennustas 33% küsitletutest, halvemat aga ootasid väiksem osa, 18% täpsemalt.
Ei leidnud vastust küsimusele, milline tuleb alanud aasta, 12%.
Lugedes antud graafikut saab teha järgmise järelduse, et suurem osa pessimiste oli pensionäridest, inimestest väikese sissetulekuga.
Kahevahel oli mitteeestlasi, kõrgharidusega inimesi.
Uuringust selgub, et eri rahvustest, erinevate haridustaseme, vanuse, elatustaseme ning kindlustatusega inimeste arvamused ei lähe kokku.
     KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere Maili!
Väga mõnus oli lugeda Sinu kirja, ma olen väga rõõmustav ja rahul sellega, et Sul kõik läheb nii hästi.
Ei mõelnud mitte kunagi sellele, et võib niimoodi olla nagu Teil Soomes.
Sa kirjutad, et veel pole leidnud tööd kui Sina, nii Mihkel, aga riik maksab Teile toetusi, et Te saate hakkama neljakesi, riik andis Teile korteri ka ja isegi veel tasuta õpetab Teid soome keelt.
Mina poliitikast eriti midagi ei tea, kuid tahan Sulle kirjutada, et meie sotsiaalne süsteem on väga nõrk.
Mina, nagu korralik Eesti kodanik, töötan terve päev infotehnoloogia valdkonnas, sa tead, mul on kõrgharidus ja prestiižikas eriala.
Maksan kõik maksud ära igakuiselt.
Erinevad maksud, tulumaks meil 26% ja sotsiaalmaks 18%.
Mul on selline tunne, et mina viskan neid raha prügikasti sellepärast, ei kui mul oli vaja ükskord tõsine arsti abi, sain teada, et haigekassas raha ammu otsas ja on vaja aastaid oodata operatsiooni.
Olgu, koguaeg kardan oma turvalisuse pärast.
Politsei meil on ka tublisti alla maailma keskmisest.
Minu maksud osaliselt lähevad ka neile, kuritegevus ainult kasvab, kuritegude lahendamine on väike.
Eelmisel nädalal, näiteks mul rööviti tööle tulles käekott, milles olid kõik dokumendid ja raha.

Mina arvan, et riik peab tagama oma inimestele turvalisust.
Kui ma hakkan rääkima pensionäridest, siis sa kohe näed, et see on meil haige valulik küsimus.
Inimesed, kes terve elu töötanud, saavad praegu nii vähe pensioni raha, et 21 sajandi algusel on nende põhitoiduained on leiva, saia, kilu ja linnuliha.
Kunagi Mart Laar meil viskas nalja, et saab hakkama kuus 500 krooni eest, aga tegelikult raske elada 3000 krooni eest, kui pensionär elab üksi ja peab üle poole sissetulekust andma eluasemele.
Üldiselt, Eesti elanikkonna sissetuleku järgi saab jagada kümnesse ossa.
Esimesse ossa kuuluvad rikkamaid, kes teenib rohkem.
Nende hulka kuuluvad tippjuhid, finantssektori töötajad, välisfirmade palgatöötajad.
Nad kulutavad ühe pereliikme kohta 36 krooni päevas.
Paraku neid on meil imevähe: iga viiekümnes ainult üks.
Keskmine eestlane või Eestis elav kodanik peab toitu valides arvestada selle hinda, mitte maitse järgi.
Ja need on pered, kus sissetulek on raudselt 10000 krooni kuus.
Eluase ja toit on vältimatud kulud, nendest ei pääse.
Kuulsin, et Teil makstakse invaliididele ka korralikuid toetusi, mul endal kasvab poeg astmaga.

Mina sain tema eest toetust 820 krooni kuus, aga rohtusid, mis ma pean ostma ka igakuiselt, maksavad juba 900 krooni.
Aga ravimidega on üldse teine teema.

Kirjutan järgmine kord.
Jään ootama Sinu vastust.
Tatjana.
      Sõnu: 795