KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Sellest diagrammist selgub, kuidas hindavad erinevad elanikkonna grupid 2001. aastat ja milline tuleb aasta 2002.
nende arvates.
33% vastajaid hindavad 2001. aastat edukaks.
Ainult 19% arvavad, et aasta 2001.
oli ebaedukas.
Paljud aga (38)% ei saa üldse hinnata.
Eestlaste ja venelaste hulgas arvamus ebavõrdne.
Eestlaste hulgas peaaegu 6% võrra rohkem neid, kes hindavad 2001. aastat edukaks.
Vastused sõltuvad ka sellest, mis sissetulek inimesel on.

Nii et nende hulgas, kelle sissetulek üle 3000 kr hindavad eelmist aastat palju paremini.
See vahe on 20% Väga vähe, ainult 10% võrra, erinevad vastused keskharidusega ja kõrgharidusega inimeste hulgas.
Kuigi kõrgharidusega inimesed hindavad 2001. aastat veidi paremini küsimusele, milline tuleb Eestile 2002. aasta.
Vastavad inimesed teistmoodi.
Enamus nendest arvavad, et 2002. aasta ei too muutusi, ning jääb samasuguseks.
Üks kolmandik vastanutest arvab, et 2002. aasta muutub paremaks.
Neid, kes ei arva, et 2002. aasta paremaks muutub sama palju, kui neid kes hindasid 2001. aastat ebaedukaks.
Minu arvamus 2002. a. kohta on võrdne sellega mis enamusel vastanutel on olla arvan, et 2002. aasta jääb samasuguseks, kuigi alati jääb lootus, et midagi ikka pareneb, kui meie majandus hakkab erenema.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Ma püüan kirjeldada Eesti maksusüsteemi, mis puudutab eraisikuid.
Loomulikult see sõltub sellest, kas inimene on tööealine, kas ta on pensionär, invaliid jne.
Väga palju sõltub sellest, kas inimene töötab erafirmas või riigiasutuses.
Nii või na põhiliseks jääb tema palk, mis sõltub haridusest, kogemusest, erialast.
Näiteks kõige kõrgemad palgad on pankasüsteemis, poole võrra madalamad need meditsiinis, hariduses.
Ja kõige madalamad sissetulek on põllumajanduses 28% palgasummast eraldatakse käibe- tulu- ja sotsiaalmaksuks.
Sellest aastast hakkati maha võtta nn.
tööturahaks 1% sissetulekust.
Igal inimesel on õigus pensionile mille summa sõltub staažist.

See koosneb kolmest osast.
Üks osa on see mis eraldab tööandja iga töötaja kohta, teine osa on see mis inimene ise maksab välja pensioni fondile.
Samal ajal on võimalus pensionikindlusteseks, mida praegu paljud kasutavad.
Käives on haigus kindlustus, kuigi kahjuks seda võimaliust kõigil ei ole.
Tööandjad maksavad välja 13% firmasissetulekust haiguskindlustuseks.
Registreeritud töötud saavad toetusi.
Kõige vaesemad on need töötud, kes ei ole registreeritud ja ei saa mingit toetust, kuigi tavaliselt nad on keskealised inimesed kellel on perekond ja lapsed.
Laste jaoks eraldatakse lastetoetus: 150 kr.
kuus, see summa üldse ei vasta vajadusele.
Noored omavad võimalust haridust saame.
Ainult 20-30% nendest saavad õppida tasuta.
Enamus nendest kasutavad õppelaenu võimalust.
Sellega nad saavad 15 tuhat kr aastas.
Peale ülikooli lõpetamist noored spetsialistid peavad tagasi maksma seda summat riigile.
Pensionäärid saavad toetusi kui nende üürimaksed ületavad 1/3 osa sissetulekust.
Pensionid on väiksed.
Meie pensionäärid saavad selle rahaga osta endale kõige odavamad toiduaineid.
Kuna paljud nendest on vanad ja haiged inimesed suure osa pensionirahast peavad nad kasutama rohtude ostmiseks.
Küsimusele, mis sissetulekuga on võimalik Eestis elada igaüks vastaks omamoodi.
See vastus sõltub sellest, mis elanikkonna grupile inimene kuulub.
Need inimesed kelle sissetulek ületab keskmist vastasid selle küsimusele teistmoodi, kui riigiasutuste töötajad või pensionäärid.
Siiski mina arvan, et sissetulek inimese kohta ei pea olema vähem, kui 5 tuhat.
Perekonna peale see võib olla liigi 20 tuhat kui perekond koosneb neljast inimesest.
Sõnu: 724