KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%       Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Antud grafikudest selgub, et aastal 2001 33% inimest hindasid edukaks, neist oli venelased 28,9% ja 35,3% eestlastest.
Nende hulgas oli 30,4% keskharidusega ja 40,8% kõrgharidusega inimest, kelle sissetulek oli kuni 1000 krooni - 22,2% ja sissetulek üle 3000 krooni- 46,8%.
Samal ajal antud küsimustele vastati 19% inimest "ei", tahendab tema suhtumine Eesti edukasse oli negatiivne, nendest oli 18,3% eestlastest ja 19,8% venelastest, kelle sissetulek aastal 2001 oli kuni 1000 krooni - 26,3% ja sissetulek üle 3000 krooni - 12,7%.
Samas gruppis keskharidusega oli 17,7%.
Aga kõrgharidusega 23,6% küsitlejaid.
Ükskõikne arvamus esitati 38%, kes vastas "ei nii ega naa".

10% inimest ei oli avanud oma arvamust ja ütlesid, et nad ei tea sellest midagi.
Küsitlüse käigul uuriti milline tuleb Eestile 2002 aasta.
Suurem osa arvab et samasugune- 37%, 33% loodavat, et elu läheb paremaks aga 18% et halvemaks.
Kes ei ole veel otsustanud oma arvamust ja vastas "ei tea" oli 12 %. Antud statistika andmetest võib teha jareldusi, et inimesed ikka tahavad elada paremaks või palju neist on nõus elama sama edukalt nagu 2001 aastal.
Tahaks oodata majanduslikku tõusu, mis annaks inimestele kindlat sissetulekut, tööd.

Ülejäänud saab osta raha eest!
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere, mu kallis sõbranna!
Varsti viis aastat sa ei ole käinud Eestis, meil on nii palju muutusi igal poolel.
Kuna sina töötad meditsiinis, võib olla natuke rääkin muutustest meditsiinis ja meie reformidest.
Kõik meie tervishoiusüsteem on pööratud ökonoomseks.
Vähemalt kümme aastat kehtib haiguskindlustus.
Keshaigekassa erandab raha tervishoiule ja iga eraisik maksab selle eest sotsiaalmaksu oma palgast.
Natuke mainin ka meie maksusüsteemist.
Meie riigis tulumaks om 26%, sotsiaalmaks - 13%.

Käibemaksusüsteemist võiks öelda, et iga ostu eest võetakse ära meie taskust 18%, aastal 2000 medikamentide eest samuti - 5%, sellepärast ravimitehind on tõusnud.

Arsti visiidi eest inimene maksab 10 krooni kassasse, ravimine haiglas siiamaani tasuta inimestel, kel on kindlustus olemas, kindlustamata haige maksab visiidi eest 100 krooni.
Planis võtta raha majundamine eest kui inimene sattub haiglasse 25 krooni ühe päeva eest.
Krooniliste haigetele haigekassa doteerib ravimite ostmine.
See on väga individuaalne ja soodustus kuni 1000 % ravimite eest on olemas, sel juhul haige maksab ainult 20 krooni retsepte eest, ülejäänud summa kompenseeritakse.
See on väga kasulik naiteks pensionäridele, kelle sissetulek ainult 1500 krooni, selle rahaga muidugi liiga raske elada, aga riik kompenseerib osa kulusi, näiteks korterimaksu, igal juhul inimesel peab olema vähemalt 500 krooni kuus vaba raha.
Raske on ka noortel, kui kooliharidus saab omanda tasuta, ülikoolis nüüd vaja maksta.
Muidugi tudeng võib võtta pangast laenu soodustus protsentiga.
Peale ülikooli lõpetamist asutus võib tagastada kulutatud summad osaliselt või noor spetsialist tagastab raha pankale tagastamisegraafiku järgi üks kord kvartalis.
Kui palgatingimused on rahuldavat, see ei ole üldse probleem.
Palkasüsteem, muidugi sõltub asutustest.
Erafirma maksab rohkem palka kui munitsipaalasutus.
Võiks öelda, et keskmine palk Eestis on 5400 krooni.
Aga hea palk ulatab 10 000 krooni.

Näiteks meie pere sissetulek cirka 16 000 krooni tänu sellele, et meie tööd on olemas.
Korteri maksud modustavab sellest summast umbes üks viiendik ja ma võin öelda, et me oma eluga on rahul.
Eesti avaldas soovi astuda Euroopa Liidu, loodan, et varsti meie elu laheb veel paremaks, väga tahaks vastutada euronõuetele, loodame, et Euroopaga ühinemine toob meie majanduskasv.

Sõnu: 742