KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%  Milline tuleb      Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem -      18%.
Mida arvasid      2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%    Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

2002 aasta alguses tehtud küsitlus elanikelt kuidas nad hindavad lõppevat aastat ja milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Küsitlus toimus ka Tallinna linna tänavatel linnaelanikelt.
Nende hulgas oli noori ja vanu inimesi.
Noorte hulgast vastused olid põhiliselt kaldunud eduka aasta hinnanguga, kusagil 33%.
Kuid olid ka sellise vastusega: Ei nii ega naa" 10%.

Keskealised inimesed ja vanurid vastasid peaaegu 38% ebaedukaks.
Eestlaste hulgast aasta oli edukas 35,3% ja ebaedukas 18,3%.
Võrrelda venelastega need arvud olid omamoodi teisiti kusagil 28,9% - edukas ja ebaedukas, 19,8%.

Noortele on ka 2002. aastal see protsent suurem.
Nendel on tulevik ees.
Kes õpib edukalt, see teeb endale hea tuleviku.
Kõrgharidusega ja keelteoskustega võib saavutada palju.
Vanurite küsitlus käis ka telefoni teel.
Nende mured on suuremad.
Riik mõtleb parandada nende probleeme kuid vanurite meelsust ta ei muuda.
Küsitlustes selgus välja, et vanurid ei looda parandusele ja nende tulevik on ebakindel ja ebaedukas.
Protsentides see näeb välja 37%.
Minu meelest, aasta mis on möödunud, oli edukas.
Tulevikus näen ma ka edukamat elu.

Tõuseb palk, on võimalus ka reisida.
Sissetulek on suurem, sest Eest vabariigi poolt on võitud pensioniseadus, mis jõustub esimesest jaanuarist 2002 aastast.

75% palga ulatusest on võimalik pensioni saada, kellel võimaldab tööstaaž.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Eelmise aasta aprilli kuus oma puhkuse veetsin Küprusel.
Sain kokku oma kolleegidega politseitöötajatega.
Nende palk on kümme korda kõrgem.
Tulumaks vaid 13%.
Tunduvalt kergem elada, kui omad haridust ja keeli.
Pensioniealised ei kurda.
Nende eluviimased päevad on kindlustatud.

Õigus tasuta ravile, haridusele.
Palgatingimused on meil Eestis väiksemad.

Arstid, õpetajad, lasteakatöötajad ja palju inimesi teiste ametialadel saavad kannatada palgatingimustest.
Politseitöötajad ei tohi kurta.
Nende eest on muretsetud.
keskmine palk on kusagil 4000 krooni.
Kuid võtta jälle politseiniku palga terve 4 liikmelisele perele, seda ei jätku.
Lastetoetus on väike.
Kui vanemad veel töötavad koos siis on kergem hooldada alaealisi lapsi.
Meie elu ei ole veel nii halb.
Sõbrad, kes elavad kaugel Uzbekistanis, kurdavad rohkem.

Palk keskmiselt on 40 dollarit kuus, lastetoetust ei ole.
Ja ka tulumaks on suurem.
Pensionär saab ainult 17 dollarit kuus.
Haiguskindlustus puudub.

Meditsiiniline abi ja haridus on tasuline.
Oleme ausad, meie elu ei ole veel nii raske ja kurta ei tohi.
Inimene peab ise enda peale mõtlema, et saavutada pensionieas elada turvaliselt ja majandlikult.
Sõnu: 591