<! -- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p. MsoNormal, li. MsoNormal, div. MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin-top:0cm; margin-right:0cm; margin-bottom:10. 0pt; margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11. 0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoPapDefault {mso-style-type:export-only; margin-bottom:10. 0pt; line-height:115%;} @page WordSection1 {size:612. 0pt 792. 0pt; margin:70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt; mso-header-margin:35. 4pt; mso-footer-margin:35. 4pt; mso-paper-source:0;} div. WordSection1 {page:WordSection1;} --> I OSA. KIRJUTAMINE Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada. Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema? Tööpäevad venivad pikaks 24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev 33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem 21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub 22% Mõned korrad kuus läheb kauem Allikas: Eesti Päevaleht Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna. Lugupeetud kuulajad! Olen Angelina Müllümäki, Statistika Ameti esindaja. Tahaksin Teile tutvustada Eesti Päevalehe küsitluse andmeid. Teie ees on tabel. Selles tabelis on esitatud juba Eesti Päevalehe korraldatud küsitluse tulemused. Küsitlus on läbi viidud, et selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Andmed on esitatud protsentides. Andmete põhjal võib öelda, et enamik vastunuid töötab ettenähtust rohkem pea iga päev. Peagu ühel tasemel on nende vastanute arv, kes töötab ettenähtust rohkem igal nädalal ja mõned korrad kuus. Neid on 24% ja 22%. Esitatud andmetest nähtub, et kõige vähem töötavat elanikkonda lõpetab oma tööd õigel ajal, see tähendab kui kell kukub. Kokkuvõtteks tuleb märkida, et umbes 80% töötajaid ei pea tööajast kinni. Selle olukorra põhjused on erinevad. Mõned töötajad on väga aktiivsed, ei saa oma tööd lõpetamata jääda, teised aga ei jälgi oma tööaega. Igal juhul, et meie elanikkond oleks töökas, oleks terve, tuleb siiski asutuste juhtkonnale, administraatoritele hoolitseda oma töötajate eest ja teha kõike, et järgitakse tööeeskirju. Aitäh kuulamist.   Teine ülesanne Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu. Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused? Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne? Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna. Tere, lugupeetud kuulajad! Olen kooliõpetaja, minu nimi on Angelina Müllümäki. Töötan koolis juba mitut aastat. Viimastel aastatel olen märganud, et meie noored kaotavad väärtushinnanguid, nad ei oska väärtustada teisi inimesi ja mõnikord tundub, et neil ei ole vaimseid huve. Tahaksin täna just sellest teemast Teiega rääkida. Missugused on selle nähtuse põhjused? Minu arvates põhjuseks võib olla meie elu, meie ühiskond ja see olukord, et me elame niisugustes kiirustavas maailmas. Mõned noored on lihtsalt unustanud, et on olemas selline sõna nagu väärtushinnang. Neile kõige rohkem pakub huvi arvuti, kallis auto. Noori huvitavad ka kallid rõivad, ehted. Vähem minu arvamusel suhtlevad noored oma vanematega, haritud inimestega. Mõned noored ei huvitu üldse meie traditsioonidega. Võib olla see on koduse kasvatuse süü. Tuleb siiski olukorda parandada. Ma olen veendunud, et kool, kodu saavad teha palju. Sõnu: 539