<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Austatud kuulajad!
Ma sooviksin Teiega vaadelda joonist ja vastajate tulemusi.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse selleks, et aru saada kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ja kui suur osa mitte.
Kõige rohkem küsitluse osalenutest osa ütles, et pea iga päev nendele tuleb töötada ettenähtust rohkem.
See võib olla tingitud sellega, et palju inimesi töötavad töökohtades, kus graafik ebanormeeritud.
Pole imekspandav, et sellele järgneb vastus, et iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev, sest töötajad soovivad teenida liisaraha ületöötamise eest.
Ja kõige vähem protsent vastanutest, kes lõpetavad pea alati, kui kell kukub.
See võib tähendada, et ainult 21% töötajatest töötavad seal, kus palk sõltub sellest, kui palju aega sa töötad, aga mitte sellest, kui palju tööd tegid.
Seaduse järgi Eestis inimene peab töötama 8 tundi päevas, ja siis ületöötamise tundide eest makstakse rohkem.
Aga selleks, et lahendada seda olukorda, kui 79% inimestest vähemalt mõnikord kuus töötavad rohkem, kui ettenähtud, on vaja teha, et iga ületöötamise tund maksaks palju korda rohkem, kui tavaline.
Siis tööandjatele see muutuks ebakasuks.
Et inimestele tuleb ületööd teha võib olla palju põhjusi, aga ülempõhjus on see, et inimestele ettenähtud tööpäevanorm, mis tihti võimatu ja seejärel inimesed töötavad rohkem selleks, et ei kaotada tööd.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Statiistika näitab, et Eestis kasvab autode arv ja sellega üha kasvab liiklushuligaanide arv.
Eesti liikluse põhiprobleemid on purjused autojuhid ja kihutajad, aga palju teisi probleemi.
Liiklushuligaanid sõidavad üle valgusfoori, kui see näitab liiklusvahenditele "seis".
Minuga olid niisugused olukorrad, kui ma läksin üle tee, mis oli reguleeritud valgusfooriga.
Mulle näidati roheline valgus, aga auto sõidas mööda suurega liiklusega.
Pärast seda juhust ma olen tähelepanek teel.
Kui ma istun autoroolis, ma tean, et ma ei saa kiirustada ja sõita purjus peaga.
Ma tean mis võib juhtuda.
Selleks, et liiklushuligaane muutuks vähem võib trahve suurendada, või tegutseda inimeste ajutele reklaami abil.
Mõned inimesed täitsa ei saa aru kui tõsine või olla tema tegevus, kui ta istub autoroolisse purjus peaga või kiirustab.
Ta ei saa aru, et ta võib keedagi tappa.
Reklaam võib näidata niisugused situatsioonid võivad olla.
Selline reklaam peab olema nii mass-meedias, kui ka linnas.
Veel trahvi suurendamise abil võib ka vähendada liiklushäiri.
Kui inimene sai suure trahvi, siis ta hakkab mõtlema, et seda teha rohkem ei saa.
On võimalik samuti politseid teavitada kaasliiklejate rikkumistest.
Sest mõned inimesed saavad aru, et nendele võimatu saada trahvi või kaotada juhilubasid, siis nad hakkavad kihutada ja rikkuda selles kohtades, kus politseid ei ole.
Kokkuvõtteks, iga inimene peab aru saama mida ta teeb ja vastama selle eest.
Ja sellele peab politsei huligaane karistada, aga me peame aidata politseil huligaane näidata, ja ise olema tähelepanekuks.

Sõnu: 678