<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud lugejad!
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Küsitluse teema "Tööpäevad venivad pikaks" alati jääb kaasaegseks, sõltumatu sellest, kui palju rääkida sellel teemal.
Kujutatud ringidiagrammil on selgelt näidatud, et 33% inimestest peavad tööajast kinni päevast päevani.
See tähendab, et Eestis ümbes 33% inimestel on ülekoormus ning sellega seotud probleemid tervisega.

Üllatus on see, et 24% küsitud inimestest ütlesid, et tavaliselt nendel on üks päev nädalas on pikem, kui teised tööpäevad.
Niisugust ebameeldivat olukorda võib lahendada ainult tööjuhatajaga, kes peab andma töölistele võimalused, et töötada mitte rohkem, kui kirjutatud töölepingus.
Olen rõõmus tegema märke nendes inimestes, kelle tööl pole kombet töötada lisatundi.
Õnnelikud 21% inimestest eitavad võimalusi töötada pärast rasket tööpäeva.
Nendega ühindavad 22% inimestest, kes peavad tööajast kinni ainult üks kord (või rohkem) kuus.
Kokkuvõdeks, et ühindada eelkirjutatud, pean märkima, et kaasaaegne elu kiirtempo nõuab rohkem tundi ööpäevas, vaid tööandjatel ei tohi unustada, et ainult terve tööline voib hästi ning kvaliteetselt teha oma tööd, mis garanteerib edu firmale.
Tööandjatel pole mõtet unustada tööliste õigust puhata.
    Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lugupeetud kuulejad!
Täna ma tahaksin rääkida üsna delikaatsest teemast.
Selle teema probleemid ning põhjused ja tagajärjed on seotud nii minuga, kui ka teiega.
Meie ühiskonnas sündis õudne ebameeldivus, mida me peame võitma nii kiiresti, kui saame.
Minu mõted on seotud riigi tulevikusega või teiste sõnadega öeldes meie riigi nooriga.
Mul on raske märkida, et tänapäeval Eestis ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Ma tunnen, et kohe praegu peame leida probleemi lahenduse ning saada võimalusi, et tulevikus ei teki niisugust probleemi.
Koigepealt on vaja otsustada, mis põhjus on sellel probleemil.
Tõenaoliselt sellised ohtlikud noored olid alati mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
Tavaliselt nendel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Pole kasut unustada, et perekond mängib suurim rolli inimeste arengus.
Pereliikmete suhted ehitavad tuleviku suhtlemise modeli, mida hakkab kasutama noor.
Juhul, kui perekond ei saa vormistada noori isikut, siis tekib probleem nii noorel, kui ka ühiskonnal, millega ta ei sa elada rahulikult.
Ma olen kindel, et niisuguses olukorras ühiskonna liikmetel pole õigust eitada niisugust raske inimest olemist paigatamis teda riigi asutustesse nagu vangla või haigla.
Noored väärtushinnanguta nõuavad tähelepanu ning hoolitust.
Nendega peab töötama kool, mille oluline ülesanne on mitte anda teadmisi, vaid ka arendada isikude paremad iseloomujooned.
Probleemsed noored võivad leida abi ka erinevatest noorteasutustest, kus spetsialistid on suunatud lahendada noorte probleemid ühiskonna suhtlemises.
Et lõpetada oma ettekande pean ühindama oma mõted.

Noored, kelle väärtushinnangud on paigast ära, ei kao ühel hommikul meie osa ... selles probleemis.
Kahjuks, kõige olulisem ühiskonna viga on selles, et ühiskonna liikmetele on kergem mitte märkida probleemi, mis ei tee nendele ebamugavusi sellel ajal.
    Sõnu: 693