<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Pea iga täiskasvanud inimene käib tööl.
Eestis on tööpäeva keskmine pikkus kaheksa tundi.
Kuid tihti peavad töötajad tegema ületunde.
Nagu selgus Eesti Päevalehe läbiviidud küsitlusest, ainult 21% töötajatest lõpetavad peaaegu alati oma töö õigeaegselt.
Tervelt 33% peavad iga päev tegema ületunde.
Ülejäänud juhtudel tuleb ületöötamist ette paar korda nädalas või kuus.
Pikkade tööpäevade põhjusi võib olla mitu.
Üks põhjustest on kindlasti liiga suur töökoormus, mille täitmiseks ei jätku aega.
Samuti võib põhjusena esile tuua töötajate tööalaste kogemuste vähesuse, mille tagajärjel nad teevad oma tööd kauem, kui teeksid seda parema kvalifikatsiooniga töötajad.

Ületöötamisel on ka omad tagajärjed.
Eelkõige on see väsimus.
Samuti jääb inimesel vähem aega, et olla oma perega, harrastada spordi, tegelda oma hobiga ja käia kinos või kontserdil.
Kõik need faktorid võivad esile tuua stressi ja depressiooni.
Ületöötajate arvu saab vähendada, palgates uusi töölisi.
Kui töötajad on rohkem, siis saab töö kiiremini tehtud.
Samuti töötajate kvalifikatsiooni tõstmisel suureneb töö kiires ning ka kvaliteet.
Ma arvan, et see rõõmustaks nii töötajaid, kuid ka nende ülemusi.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Eesti ühiskond on muutumas aina materiaalsemaks, samuti ka inimeste väärtushinnangud.
Eriti puudutab see noorte väärtushinnangute muutumist.
Mõningatel neist ei ole kodust töökasvatust, nad ei väärtusta vaimseid huve ega ka ümbritsevat inimesi.
Selle probleemi põhjusteks on kindlasti ühiskonna materiaalne mõtlemisviis.
Samuti on põhjuseks vanemate ajanappus, mille tagajärjel lapse ja vanema side ei ole piisavalt tugev.
Noor inimene veedab rohkem aega teleka või arvuti ees, kus ta näeb põhiliselt vägivalda ning rikaste ja ilusate maailma.
Vähesest suhtlemisest tingituna ei saa ta tunda armastus, hoolivuse või tõelise sõpruse tunnet.
Minu arvates, on põhiline viga tehtud kodus, vanemate suhtumises.
Olukorda saab parandada, kui vanemad leiavad oma lapse või juba nooruki jaoks rohkem aega.
On väga palju võimalusi, kuidas veeta vaba aega koos.
Võib isegi koristada terve perega, see õpetab noorukit austama puhtust ja tehtud tööd.
Tuleks rohkem väljendada oma tundeid, näidata, mis on hoolivus ja armastus.
Siis hakkab ka nooruk rohkem sellele tähelepanu pöörama ja hindama seda.
Samuti võiks teha paar muutust koolis.

Esiteks püüdma vähendada koolivägivalda, mis on üsna levinud Eestis.

Koolivägivalla ohver tõmbub endasse ja teda juba siis ei huvita hoolimine üksteise vastu.
Koolis võik teda ka vabatahtliku töö programmi, kus õpilased käiksid tööd tasuta tegemas.
Näiteks, vanureid abistamas.
Noorteasutused võivad ka mängida olulist rolli noorte väärtushinnangute kujundamisel.
Võib pakkuda ühist tegevust, millest kaasneb suhtlemine omavanustega.
Noorteasutuste töötajad peaksid olema avatud, sõbralikud ja hea südamega inimesed.
Kui iga täiskasvanud inimene paneb paika oma väärtushinnangud ja panustab sellele, et ka tema järeltulija austaks tööd ja vaimseid huve, siis on lootust, et varsti on kõigil noortel väärtushinnangud paigas.
Sõnu: 678