<! -- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p. MsoNormal, li. MsoNormal, div. MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin-top:0cm; margin-right:0cm; margin-bottom:10. 0pt; margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11. 0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoPapDefault {mso-style-type:export-only; margin-bottom:10. 0pt; line-height:115%;} @page WordSection1 {size:612. 0pt 792. 0pt; margin:70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt; mso-header-margin:35. 4pt; mso-footer-margin:35. 4pt; mso-paper-source:0;} div. WordSection1 {page:WordSection1;} --> I OSA. KIRJUTAMINE Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada. Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema? Tööpäevad venivad pikaks 24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev 33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem 21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub 22% Mõned korrad kuus läheb kauem Allikas: Eesti Päevaleht Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Oleva joonise põhjal me saime teada, et 33% küsitlejatest iga päev töötab rohkem, kui on ettenähtud. Mina arvan selle põhjuseks on raha. Igaüks tahab teenida rohkem raha, sest elu läheb kallimaks ja mitte alati igaühele pisab oma tavalist palka. Muidugi see teeb kahju inimeste tervisele, aga on väga vähe neid, kes mõtlevad selle peale. Tihti võib juhtuda nii, et inimesel, kes töötab rohkem, kui on ettenähtud ei ole võimalust, ega jõudu tegelda oma perega. Küsitluse põhjal me teame ka seda, et 24% küsitlejatest töötab ainult üks päev nädalas rohkem, kui on ettenähtud. Mina arvan, et see on väga hea tööandjate jaoks. Kui inimene nädala jooksul ei jõua kõik ära teha ta teeb seda lõppuni mingil ühel päeval nädala jooksul. See on sama hea, kui mõned korrad kuus lähevad kauem. See ei tee inimesele kahju ja kõik on lõppuni tehtud. Küsitlejate hulgas oli 21% neid inimesi, kes alati lõpetab siis, kui kell kukub. Muidugi keegi ei saa midagi öelda selle vastu, sest see on inimese õigus. Ma arvan, et need, kes lähevad töölt alati, kui kell kukub kas või ei taha oma tööd teha, või lihtsalt kardab üle töötada. Ma arvan, et kui inimesel oleks kõik vajalik, siis ta ei peaks töötama ettenähtust rohkem, nii et seda olukorda lahendada ma arvan, et tuleks inimestele tõsta palka. Teine ülesanne Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu. Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused? Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne? Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna. Viimase aja jooksul autode arv Eestis üha kasvas. Selle põhjuseks on see, et Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada ja miks mitte, kui on selline võimalus? Praegu peaaegu igas peres on oma auto ja minu arust see on väga hea meie riigi elanikkude jaoks. Muidugu suure auto arvega on rohkem probleeme ja loomulik, et liikluseavariide arv igal päeval suureneb. Minu arust kõige suurem probleem meie riigis on see, et viimaste aastate jooksul suurenes purjus peaga autoroolis istujate arv. Mis on põhjuseks? Mina arvan, et põhjuseks on see, et neid ei karistatakse nii, nagu peaks. Tihti juhtub nii, et neile antakse ainult trahv, aga minu arust see ei ole piisav karistus, sest purjus autojuht vastutab mitte ainult oma elu eest, vaid ka teda ümbritsevate inimeste elude eest. Ma arvan, et sel juhul tuleks ära võtta juhiload, see karistus, minu arust, on kõige parem. Kui räägita liikluskultuurist, siis Eestis seda küll ei ole. Iga autojuht arvab, et teel ta on kuningas, aga see ei ole nii. Põhjuseks on autojuhtide enesekindlus. Noored autojuhid, kellel ei ole veel suurt praktikat juhtimisel, ongi need liiklushuligaanid, keda võib kohata igal teelõigul. Nad tahavad näidata, et nad saavad teha kõike, mida tahavad "õige" ja nendele ei ütle ega ei tee midagi liikluspolitsei. Ja tihti nii see ongi. Loomulikult liikluspolitsei ei saa vältida kõik liiklusavariisid, aga tuleks rohkem karistada neid, kes ei pea kõik reeglid sõitmise ajal. Mina olen tähele pannud, et kui kuskil jähedal on politsei, siis kohe kõik autojuhid sõidavad õige kiirusega ja kõik autojuhid on viisakad selle teelõigul. Minu arust tuleks siis rohkem saata politseinikke teele. Muidugi ka inimesed peavad palju rohkem teavitama politseid kaasliiklejate rikkumistest, sest politseil ei ole lihtsalt võimalust teada kõigest, mis toimub teel. Praegu Venemaal suurendatakse trahve ja minu arust see on kõige parem samm, mis peaks aitama vältida liiklusavariisid. Kui autojuht teab, et teda ootab suur trahv, kui ta istub rooli taga purjus peaga, siis ta võib olla ei sõida kuhugi, vaid kutsub kainet autojuhti.    Sõnu: 811