<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud kuulajad!
Antud tabeli põhjal võib öelda, et suurim osa inimestest ei pea tööajast kinni ja ainult 21% töötajatest peab kinni, mis on võrdlemisi väike arv.
Esimeseks põhjuseks, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema on suur töökoormus, töötajad ei jõua kõike teha õigeks ajaks valmis.
Aga see fakt, et kolmandik inimestest töötab iga päev ettenähtust rohkem paneb mõtlema, et töökoormus ei või olla selleks ainuke põhjus.
Üks seletustest sellele võiks olla ka liiga madalad palgad, mis panevad inimesi rohkem ja kauem tööd tegema.
Peaaegu pool küsitletud inimestest väidavad, et iga nädal neil tuleb mõni pikem tööpäev või mõned korrad kuus neil läheb tööl kauem.
Selline töötamine ei tee inimeste tervisele halba.
Need, kes tihti töötavad ettenähtust rohkem võivad aga liiga närviliseks saada stressi pärast, nende tervis võib ka halvemaks minna.
Lisaks sellele neil võivad tekkida probleemid peres, sest näevad lähedasi harva.
Selleks, et olukorda lahendada, tuleb teha lisapuhkamisvõimalusi ning aeg-ajalt anda soodustusi, näiteks massaži salongide teenustele.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Tänapäeval palju räägitakse noorte väärtushinnangutest ja sellest, et nad on paigast ära.
Ka Eestis on see suur probleem.
Kahjuks, leidub selliseid noori, kei ei oska väärtustada vaimseid huve ning teisi inimesi.
Üks võimalikest põhjustest on liiga suur vabadus, mis on antud noortele.
Teine põhjus on aga üleliigne televisiooni mõju, kus tihti näidatakse, kuidas elavad täiskasvanud ja tuntud üle maailma inimesed.
Vaadates minevikku, võib öelda, et kui televisioonis ning meediaallikates oleks noortele näidatud teine elu, siis praegu noored ei oleks nii jõhkrad ja enesekindlad.
Paljudes peredes vanemad töötavad nii palju, et ei jätku aega oma lapse kasvatamiseks.

Noort tüdrukut või poissi lihtsalt keegi ei kasvata ja nad hakkavad arvama, et niigi peab olema, et nad on täiskasvanud ja ise teavad kuidas ja mida teha.

Paljud psühholoogid ütlevad, et lapsed armastuse puudumisest hakkavad tegema kõike, et keegi neid märkaks.
Selleks nad käituvad halvasti, räägivad teistega väljakutsuvalt.
Olukorra parandamiseks me kõige pealt peame endale selgeks tegema, millised lapsi me tahame ja mida me tahame, et nad oma elus saavutaksid.
Peame alustama perest.
Kui kodus vanemad oma näidisega näitavad lapsele kuidas tuleb õieti käituda, siis võime vältida mitmeid probleeme.

Vanemad ka peaksid rohkem aega veetma koos lastega.
Olen kindel, et kool ka peaks mõjutama noori.
Õpetajad võiksid korraldada klassitunde, kus nad räägiksid noortega nende probleemidest ja sellest, kuidas neid lahendada.
Väga kasulikud oleksid ka noorteasutused, kuhu võiksid lapsed tulla, veeta vaba aega koos.
Lisaks seal võiksid töötada psühholoogid, kes aitaksid noortel oma probleemidest lahti saada ning neid suunata, kui noortel tekkivad küsimused.
Sõnu: 663