<! -- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p. MsoNormal, li. MsoNormal, div. MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin-top:0cm; margin-right:0cm; margin-bottom:10. 0pt; margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11. 0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoPapDefault {mso-style-type:export-only; margin-bottom:10. 0pt; line-height:115%;} @page WordSection1 {size:612. 0pt 792. 0pt; margin:70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt; mso-header-margin:35. 4pt; mso-footer-margin:35. 4pt; mso-paper-source:0;} div. WordSection1 {page:WordSection1;} --> I OSA. KIRJUTAMINE Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada. Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema? Tööpäevad venivad pikaks 24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev 33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem 21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub 22% Mõned korrad kuus läheb kauem Allikas: Eesti Päevaleht Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna. Lugupeetud lugeja! Eesti Päevalehe küsitluse kohta võib öelda, et kõige rohkem inimesi (33%) iga päev töötavad ettenähtust rohkem. Nendel inimestel on väga suur pingutus. Muidu peaks küsima ka miks nad töötavad rohkem. Võib olla selle põhjuseks on hea töökoht või neile meeldib töötada. Kui inimene teeb rohkem tööd, kui peab, on vajalik talle lisaraha anda. Inimesi, kes lõpetavad pea alati, kui kell kukub, kes mõned korrad kuus töötavad kauem ja neid kellel iga nädal tuleb mõni pikem päev on sama arv. On neid firmajuhte, kes kogu aeg sunnib töötada rohkem. Siis peab leidma teise töökoha. On ka inimesi, kes ei tee oma tööd õigel ajal ja pärast, kui ei ole juba midagi teha töötaja istub oma kabinetis südaööni. Töötada kauem on väga ohtlik, sest inimesed lähevad närviseks. Ma tahan soovitada kõigile: olge lahked, avalikud ja esimesest tööpäevast näidake end teie hea poolest, siis muidu töökaaslased võivad aidata teile ja firmajuhid ei sunni teid töötada ettenähtust rohkem. Teine ülesanne Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu. Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused? Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne? Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna. Lugupeetud lugeja! Tänapäeval autode arv Eestis üha kasvab vaid liikluskultuur läheb halvaks. Igal teelõigul päeva päevast kohtab liiklushuligaane. Eesti liikluse põhiprobleemiks on kiiruse suurendamine ja alkoholi joomine rooli taga. Tekkib küsimus: kuidas vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu? Mina olen mõelnud selle kohta palju aega ja tulin jareldusele. Esimeseks kogu Eestis tuleb keelata alkoholi müümine kella kaheksast õhtul kella kuue hommikuni. Niimodi, 50% vähem saab kohata purjus autojuhi. Muidugi peab rohkem kontrolli teel olla. Pole mõttet trahve suurendama, sest rikkal riigis on palju rikkaid inimesi. See tähendab seda, et ei ole probleemi arä maksta. Tuleb kohe võtta juhiload ära, sest see on kõige tähtsam asi autojuhile. Seda tean oma kogemust. On palju neid, kes kogu aeg jäävad hiljaks kuhugi ja linnas sõidavad mitte 50 km/h vaid 60 või 70 km/t. Selleks, et seda probleemi poleks peab luua uue kohustust: linnapiiris saab sõita ainult 30 km/t. Võib olla siis kõik hakkavad sõitma mitte rohkem, kui 50 km/t ja niipidi väheneb avariide protsent. Teelõigul on palju ka neid, kes on tähelepanetu. Selleks, et inimene oleks tähelepanelik, sõidu eksam võiks kesta mitte 40 minutit, vaid 1,5 tundi. Lihtsalt nendele, kes ei viitsinud selle sooritada, ei annaks juhiluba. Ma loodan, et teie võtate minu arvamust tähele panelikkusse, sest liiklushuligaane peab hästi pahandama. Sõnu: 623