<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Meil on hea võimalus selle küsitluse põhjal aru saada kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema?
Millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada?
Küsitlusest on selgelt näha, et 33% pea iga päev töötab ettenähtust rohkem.
24% inimesi vastasid, et iga nädal on neil mõni tööpäev pikem.
22% ütlesid, et mõned korrad kuus läheb kauem tööl ja ainult 21% vastasid küsimusele, et lõpetavad pea alati, kui kell kukub.
Arvan, et inimesi sunnib pikki tööpäevi tegema raha vajadus või vajadus saavutada suurt karjääri kasvu.
Raha meie päevadel on väga tähtis asi elus.
Muidugi on ka tähtis olla spetsialistina oma töös ja saavutada häid tulemusi.
Kuid samal ajal ei tohi unustada ka sellest, et ületöötamise tagajärjed võivad olla mitte päris head.
Võivad tekkida probleemid tervisega, väsitsus ja stress.
Selleks, et vältida selliseid probleeme, inimestel tuleks mõelda rohkem endast, oma tervisest.
Tuleb aru saada, et elu ei koosne ainult tööst.

Elus on veel palju teisi asju.
Oleks hea mitte unustada oma perekonnast, näiteks, ja rohkem aega veeta temaga.
Arvan, et ka tööjuhatajad ja tööandjad peaksid aru saama töötajatest ja jälgida, et töötajad tunneksid end hästi tööajal ja et neil ei tekkinud probleeme, et seejärel neil ei oleks ületöötamisi.
      Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab puu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Muidugi auto on meie elus väga tähtis.

Praegu, kui me elame väga kiires tempos on autod väga vajalikud.
Autoga me kiiresti ja mugavalt saame jõuda vajalikku kohta.
Kuid samal ajal sellel transportil on ka oma miinused.
Vahel tuleb tahtmine minna jalutada mööda meie ilusat linna ja vahepeal tekkib hirmus tunne hingel, et jalutada igalt poolt sõidavad need autod välja ja pole ruumi tavalistel jalakäiadel.
Peale seda, reostavad autod meie loodust!
Praegu, kuna autode arv Eestis kasvab iga päev, tekkivad ka Eesti teedel liiklus probleemid.
Tõesti igal teelõigul kohtab liiklushuligaane, kes ei taha liikuda teel pidades reegleid.
Muidugi on see iga juhi asi, see on ju tema elu.
Kuid arvan, igal inimesel peab olema vastutus tunne.
Iga autojuht peab aru saama, et autoroolis istudes on tal väga suur vastutus.
Ma ei räägi juba purjus peaga autoroolis istujatest.
Aga selleks, et vähendada nende arvu, peaks trahve suurendama.
Inimesed peaksid rohkem aitama meie ühiskonda ja kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama.
Tean et Euroopas üldse kasutatakse palju sellist transporti vahendit nagu jalgrattas.

Meie Eesti linnad ei ole nii võrd suured, miks siis mitte kasutada jalgrattaid autode asemel, näiteks sõidates kodust tööle ja tagasi?
See on tervislikum ja peale seda ei reosta loodust.
Siis oleks vähem liiklushuligaane ja teisi probleeme.
Kuid aga need mõtted on ainult unistused.
Praegu peame mõtlema kuidas vältida liikluskultuuri probleeme.
Nagu ma juba rääkisin, inimesed, kes ei soovi sõita autoga reeglite järgi, peavad maksma suureid trahve.
Arvan, et ainult nii on võimalik õpetada neid mõelda kohustusest ja vastutusest autoteel.

Sõnu: 749