<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Küsitus näidab, et 24% töötajast jäävad mõni kord nädalas tööl kauem.
Iga nädal neil tuleb mõni pikem tööpäev.

See võiks olla reede.
Näiteks töötajad peavad teha mingit normat nädalas, aga nad ei jõua seda teha.
Ja neil tuleb istuda rohkem tööl ja teha oma asjad lõpuni.
33% töötajast ütlevad, et pea iga päeva töötavad ettenähtust rohkem.

See võiks olla sellepärast, et neie palk sõltub sellest, kui palju nad tegid, ja nad istuvad ja teevad rohkem, e saada rohkem raha.
22% töötajast ütlevad, et mõned korrad kuus läheb kauem.
Selline tööplaan võiks olla tehasses või vaabrikus.

Näiteks firmale on tellitud suur tellimus ja on vaja seda teha, et firma ei kaotas oma reputatsiooni.
Sellepärast Mõned korrad kuus läheb kauem.
21% töötajast lähevad koju kui kell kukub.
Sest need töötajad saavad raha oma töötundi eest.
Näiteks kaheksast hommikul kuni viieni õhtul ja rohkem ei ole mõtted neile töötada, sest selle eest keegi raha neile ei anna.
Ma mõtlen, et tööpäeva pikkus sõltub konkreetsest firmast ja palgast.
      Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, aga liiklushuligaanid on igal teelõigul.
See on suur Eesti liikluse probleem.
Praegu Eestis autod on nagu vanamehel, niisama noortel.
Kõik juba üheteistkümnendal klassis lähevad autokooli ja saavad juhiload.
On kaa sellised noored, kes sõidavad Eesti teel ilma juhiloa, mõnikord purjus peaga.

Selles on probleem, sest noormehed on väga aktiivsed ja armastavad kiirsõidu, ja tarbita alkohooli ka.
Et seda parandada, peab rohkem politseinikku linnas panna.
Liikluspolitseinikud saavad lõpetada noorteralli.
Sest noored ei oska veel hästi autot juhtida, aga juba sõidavad, kuidas neile meeldib.
Mina mõtlen, et igal diskol peaks olema liikluspolitseinikku patrul.
Sest noored, pärast diskot, tulevad välja klubist, kus nad jõid alkohooli, ja sõidavad koju purjus peaga.
Mõni kord nad viivad koju oma sõpru, mis on väga ohtlik, sest autojuht on juba täis ja sõidab linnas paar tundi, see võiks olla avarii põhjus.
Veel probleem on selles, et nad tahavad näidata teistele mingi trikki, aga see on väga ohtlik.
Aga kui klubi juures seisab politseinik, ta kontrollib, kes istub autosse ja edasi laseb teda või, kui autojuht on purjus, ta annab talle trahve.

Teine asi on selles, et inimesed mõtlevad, et kui nad sõidavad kiiremini nad jõuavad kohale varem.
See ei ole õige.
Parem sõida niimodi, kuidas lubavad liiklusreeglid, ja sa tuled kohale kümme minuti hiljem, ja see ei ole kardlik, kui sa kiirustad ja juhtub avarii.
Seda lahendada võiks sellega, et panna kuskil linnas tee üleval videokaameraid.
Nad hakkavad märkama, millised autod rikkuvad reegleid.
Pärast on vaja ainult sealt tõmmata autonumbri maha, ja anda suure trahvi autojuhile.
Pärast seda kõik hakkavad kardma trahvi, ja rohkem keegi ei rikka liiklusereeglit, ja Eesti teel rohkem ei ole ohtlik, ja ei ole liiklushuligaane.
Sõnu: 717