<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Läbiviidud küsitluse põhjal on näha, et üsna suur osa küsitlenutest töötavad rohkem, kui on ettenähtud.
Kolmandik inimestest ületöötavad praegu iga päev.
Umbes veerandil küsitlenutest tuleb iga nädal mõni pikem tööpäev.
Ülejäänutest pool lõpetab tööd ettenähtud ajal ja teisel poolel tulevad kuus mõned pikemad päevad.
Seega võib öelda, et väga vähe on inimesi, kellel on normeeritud töögraafik.
Minu arvates inimesed ületöötavad tavaliselt sellepärast, et saada paremat palka ning tihti ka seepärast, et tööd on liiga palju ja kollektiiv lihtsalt ei jõua lõpetada ettenähtud ajal.
Ületöötamise tagajärjel võib halveneda inimeste tervis.
Samuti väsimuse tõttu langeb ka nende töö produktiivsus, mis mõjub ettevõte üldtööle.
Arvan, et situatsiooni parandamiseks tuleb kõige pealt kindlaks teha, kui palju töötajaid on vaja ühe või teise töö tegemiseks ja palgata tööle nii palju inimesi, et nad saaksid sellega hakkama nõutud ajaks.
Muidugi töötajate palk võiks olla suurem, vähemalt mõne protsendi võrra.
Juba see parandaks inimeste enesetunnet ja annaks neile stiimulit oma tööd kiiremini teha.
Lõpuks peab ütlema, et õnnelikud töötajad on kasulikud terve riigi jaoks, seega peab riik hoolitsema nende heaolu eest.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lugupeetud lugejad!
Meie noored tänapäeval tunduvalt ei oska käituda ühiskonnas õigesti, ei oska lugu pidada teistest inimestest.

Nendel puuduvad tähtsad elu väärtused.
Minu arvates see juhtub sellepärast, et praegune noorte kasvatamine on nende vanemate jaoks väga raskeks muutunud.

Pikad tööpäevad, igapäevaelu probleemid võtavad nendelt palju aega ja jõudu ning neil lihtsalt ei jää aega oma laste jaoks.
Seega lapsed kasvavad kas teleri ees istudes või õues kahtlase seltskonna mõju all.
Televisioonis on praegu palju vägivalda, erootikat ja muid asju, mis mõjuvad negatiivselt laste psühhikale.
Arvan, et just riik peaks hoolitsema selle eest, et lapsed näeksid ekraanil ainult positiivseid saateid ja filme.
Kasvades halvas seltskonnas muutuvad noored agressiivsemateks ja kurjemateks.
Tagajärjel tõuseb vägivald noorte seas, alkohooli ja narkootikumite tarbijate arv.
Ma arvan, et selle ennetamiseks tuleb hoolitsema sellest, et lapsed kasvaksid normaalses peres, et nende vaba aeg oleks sisustatud igasuguste huviringide ja spordisektsioonidega.

Siis neil jääb vähem aega, selleks, et viibida õues halva mõju all.
Tuleks korraldada rohkem igasuguseid kontserte, diskosid ja muid üritusi kodis, kus õpetajad saavad jälgida noorte tegusid, et nad ei läheks kuskile mujale.

Vanematel peaks olema rohkem võimalusi veeta aega oma lastega, tegelda nendega, kasvatada neid õigesti.
Üldjoones võib öelda, et noorte kasvatamise eest vastutab terve ühiskond, lastevanematest riigivalitsuseni.
Seega peab riigil olema koostatud kindel programm, mille järgi tegutsevad kõik kasvatamisinstituudid: pere, lasteaiad, lastekodud, koolid ja muud asutused.

Loodetavasti selline programm ilmub üks päev meie riigis, siis me saame kõik aidata noorsool kasvada heade inimestena ja leida oma koht elus.
Sõnu: 679