Mulle väga meeldis lugeda teost "Hei, Dima! ", mille kirjutas Marje Ernits. Ma tahaksin teile kirjutada sellest, millele ma mõtlesin, kui lugesin seda raamatut. Lugedes selle raamatu esimest lehekülge, hakkasin kohe mõtlema enda elu peale. Tegelased olid mulle väga tuttavad, nagu oleksin neid varem teadnud. Kui mina oleksin Mirja asemel, siis ma ei teaks, kuidas käituda sellistes olukordades. Mina kujutan raamatu tegelasi omamoodi. Dima oli tavaline maapoiss, kellel polnud eriti palju raha, kes ei olnud eriti moodne ja kellel oli oma eluviis. Poisi isa oli Ukraina poolakas, vanaema moldaavlane ja vanaisa tatarlane. Tal oli päris raske elu. Tal oli vähe sõpru, kellega ta oma vaba aega veetis ja seetõttu oli tal ka igav elu. Loomulikult ta luges raamatuid, aitas enda väheseid kaaslasi, püüdis kala ja oli väga hea ja abivalmis inimene. Veel võib öelda, et ta oli väga lihtne, aus ja jäi kogu aeg ustavaks inimeseks. Minu meelest peab iga tavalise poisi elus olema samasugune esimene armastus, sest kõik sellist tüüpi inimesed on seda väärt. Ma olen kohanud selliseid inimesi ja võin öelda, et nendega on väga tore suhelda. Nad on nagu teisest maailmast, kes ei vaata teisi ja elavad enda elu nii, nagu nad peavad seda oluliseks. Dima teismelise elu oli väga keeruline ja mitte paljud teismelised ei saa selliste elutingimustega hakkama. Ma arvan, et igale väiksele lapsele võiks ema rääkida loo Dimast, et lapsed ei harjuks ära sellega, et elus on kõik nii tore ja ilus. Ma arvan, Mirja oli tema esimene armastus, sest oli näha, et ta ei osanud eriti hästi tüdrukutega suhelda. Mirja on täiesti teistsugust tüüpi teismeline. Ta oli harjunud elama, kuidas ta ise vajalikuks pidas. Temal oli tähtsal kohal küsimus, kuidas ta välja näeb? Iga päev kandis ta ilusaid, puhtaid ja moodsaid riideid, sellele järgnes ilus meik ja trendikas soeng. Selle tüdruku mõtted olid tühjad nagu kanal. Mul on sellist tüüpi inimene väga tuttav. Tänapäeval on selliseid tütarlapsi väga palju. Ta oli puhas eestlane ja oli uhke selle üle. Paljude arust on väga moodne olla nagu Barbie nukk. Nagu iga teismeline, tahtis Mirja leida armastust, kuigi ei näidanud seda teistele. Kui tüdruk maale sõitis, siis oli kindel, et midagi huvitavat ta sealt ei leia, aga kõik tema lootused muutusid paremaks. Kui Mirja kohtus Dimaga, hakkas ta tasapisi muutuma. Tal tekkisid ideed, millele ta varem ei mõelnud. Tegelikult ta meeldis mulle nagu tegelane ja mul oli väga huvitav lugeda kuidas ta käitub erinevates situatsioonides. Kaks tegelast kohtusid täiesti juhuslikult ja põhimõtteliselt kui Mirjal poleks vaja olnud neid kodarkõristeid, siis võibolla poleks nad kunagi kohtunud. Kohe esimesest silmapilgust tekkis mõlemal noorel huvi teineteise vastu. Nad leidsid väga kiiresti ühise keele ja neil oli lihte omavahel suhelda. Minu arvates, kui inimestel on lihtne üksteisega suhelda, siis see tähendab, et nende vahel hakkab kunagi, midagi toimuma. Dima pani algusest peale tähele tüdruku jalgratast. Veel torkas talle silma, kuidas tüdruk on riides ja sai aru, et Mirja elab temast paremini. Võibolla poiss mõtles sellel ajal, miks tema ei ela nii hästi nagu Mirja ? Väga paljudel teismelistel tekkib samasugune küsimus: "Miks tal on paremad riided kui minul? " Tänapäeval on just riietus see, mille pärast paljusid noori narritakse ja nende enesehinnang langeb. Kuid Dima mõtted ei seganud Mirja juttu kuulamist. Iga kord pärast nende esimest kohtumist said nad mõlemad üksteiset rohkem teada. Nende silmavaated muutusid, jutud läksid huvitamaks ja sõprus nende vahel muutus veelgi tugavamaks. Dima sai aru, et Mirja sõidab varsti linna tagasi, aga noormees tahtis teha kõik võimaliku, et olla tema lähedal. Mirja õppis ainult viitele, käis muusikakoolis ja tegeles iluuisutamisega. Kohe esimesest peatükkist oli näha, et Miral on päris karmid vanemad, kes hoolitsevad tema eest ja tahavad, et temast saaks iseseisev inimene. Ma arvan , et Mirjat riietati moodsalt ja talle osteti kalleid asju, et ta harjuks ära hea eluviisiga ja saaks aru, mille jaoks ta õpib ja ennast arendab. Võib-olla Mirjale see eriti ei meeldinud, et teda nii karmilt hoiti, aga niimoodi arvavad kõik teismelised. Minu vanuses on paljud noored häbelikud ja kardavad tutvuda inimestega, kes neile meeldivad. Selles raamatus oli kõik teistmoodi. Noored ei kartnud üksteisega suhelda ja proovisid leida rohkem võimalusi, kuidas kokku saada ja koos aega veeta. Kuna Dima sai Mirja isa juurde tööle, siis see tähendas, et Dimal oli veel üks põhjus, miks suhelda Mirjaga. Nad nägid üksteist peaaegu iga päev ja nendele mõlemale meeldis väga teineteisega suhelda. Kui paljud teismelised oleksid julgemad, siis oleks neil vähem probleeme. Ma võin tuua näite oma elust. Kui ma olen tunniks valmis, aga ma ei tea eelmist teemat, siis ma ei tõsta kätt ja ei hakka rääkima teemast, milleks ma olen valmis, kuna ma kardan. Kui ma oleksin sellistes situatsioonides julgem, siis oleks mul rohem paremaid hindeid ja õpetajad mõtleksid, et ma valmistun iga kord tunniks. Ma tõin ainult ühe näite, aga selliseid olukordi juhtub tuhandeid iga teismelise elus. Ja mind väga huvitas, et selles raamatus oli just vastupidi - noored olid päris julged, kuigi pärinesid erinevast kultuuri ruumist. Ma arvan, et veel üks noorte probleemidest on see, et nad kardavad rääkida oma kallile inimesele oma tunnetest. Alguses noored käituvad väga tagasihoidlikult ja ei näita isegi seda, et tunnevad väikest huvi teineteise vastu. Aga võib olla näitab see hoopis head kasvatust? Dima oli tavalisest perest ja sellepärast polnud tal mitte mingisuguseid maneere. Kui ta tutvus Mirjaga, siis ta mõnikord isegi ropendas. Minu arvates pole see ilus, kui poisid ropendavad. Ilmselt sai Dima selles aru, et tüdrukutele ei meeldi, kui poisid ropendavad ja proovis ennast tagasi hoida. Ka Mirja perega lõunat süües puudusid poisil lauakombed. Minu meelest on rohkem probleeme teismelistel tüdrukutel. Neid paneb muretsema kõik see, kuidas nende nägu välja näeb, kuidas nende soeng on, kuidas riided istuvad. Mirja oli tüdruk, kes hoolitses enda välimuse eest. Ta kasutas erinevaid kreeme, mis nahka siledaks tegid. Kui tüdruk ei meeldinud iseendale, siis tal oli paha tuju ja kannatada said neiu vanemad, kelle peale ta enda kurjuse välja elas. Mirja oli läinud isasse ja enda arvates polnud ta piisavalt ilus. Ma arvan, et lõunasöögi ajal Mirja eputas, et ta ei söö sellist suppi, sest see on rasvane. See on muidugi hea, et tüdruk jälgib, mida ta sööb, aga külaliste ees on see päris ebaviisakas. Praegu on moes väga kõhnad naised ja noored tüdrukud tahavad olla moodsad ja sellepärast eputavad teiste ees, et nad ei söö rasvast jne. Mirja ema oli väga ilus ja ta ei saanud aru, miks ta ka nii ilus pole. Tegelikult ma olen täiest kindel, et ta oli väga ilus tüdruk, sest sellises vanuses tundub kõik idele noortele neidudele, et nad on koledad. Aga saabub aeg, kui tüdruk leiab poisi, kellele ta meeldib ja kes talle samuti meeldib ja saab aru, et kui ta oleks nii kole, siis ta ei meeldiks sellele poisile. Ma olen täiesti kindel, et Mirja ja Dima sobivad väga hästi kokku. Mul oleks väga huvitav teada, mis sai sellest loost edasi. Iga teismeline unistab kohtumisest inimesega, et tunda kellegi armastust jaseda, et sa oled kellegi jaoks väga tähtis. Muidugi, kui sul on vanemad, siis sa tead, et nad armastavad sind, aga tore oleks kui sa leiaks kellegi veel, kelle jaoks võiksid oma elu, muresid ja rõõme jagada. Minu elus on olnud palju inimesi, kellest ma mõtlesin , et nad on need, kelle jaoks ma siin maailmas olemas olen, aga ma kahtlesin. Mitte kõikidel noortel pole samasuguseid mõtteid ja paljud ei saa elu mõttest üldse aru. Mul on niisugustest inimestest väga kahju. Raamat "Hei, Dima! " oli minu jaoks niivõrd hea, et ma julgen seda soovitada kõikidele noortele. Igaühe jaoks on kuskil keegi. Keegi ootab sind, et armastada ja öelda sulle, et sa ei sündinud siia maailma niisama.