Probleemid ja raskused... Iga inimene kohtub oma eluteel nendega. Need teevad inimesi tugevamaks ja targemaks. Inimesed õpivad oma vigadest ja tulevikus püüavad mitte korrata neid vigu. Nooruses kujuneb inimese maailmavaade ja iseloom. Kõik otsivad võimalusi, et oma probleemidega hakkama saada. Igaüks on oma õnne sepp. Pärast M. Karu romaani "Nullpunkt " läbi lugemist võib teha mõningaid otsustusi. Romaan räägib Johannesest, kes tuli uude kooli. Tal on kodus raske olukord. Ta vanemad on lahku läinud, ta ema on haige, ta kaksikõde on sõitnud Taisse. See on ainult väike osa probleemidest, millega Johannes peab toime tulema. Teine ta õde ja vend on juba täiskasvanud ja neil on oma elu. Johannesel pole sõpru, ta ei saa klassivendadega läbi. Johannese elu on tõesti raske. Noored näevad Johanneses ennast: mis toimub Johannesega toimub tihti ka nendega, nad tunnevad talle kaasa ja elavad üle  ta raskusi nagu enda omi. Lugu algab sellega, et Johannes pidi kodunt ära kolima, sest ta ema on haige. Hiljem tuleb Johannes tagasi, kuna ta saab pisikese pettusega Tallinna eliitkooli sisse. Johannes elab koos oma skisofreenikust emaga, nende kodust on saanud tõeline põrgu ja neil tekivad  tihti tülid. Koolis ka ei lähe kõik hästi. Uued klassivennad ei soovi Johannesega suhelda, koolis ta kohtab õige pea klassikaaslaste poolt ainult põlgut ja halvakspanu, temast saab klassi heidik. Ta peab tegema järeltöid ja palju õppima. Johanness ootab kooli lõppu lootes, et siis ehk kõik läheb korda. Paljud noored sattuvad oma elus samasse olukorda. Mõned saavad hakkama, mõned ei... Johannesele tundub, et nii sügavast august ennast enam välja ei venita - kas jood enese surnuks või lõikad õllepudeli killuga veenid läbi... Johannes on väsinud oma kurvast elust ja tahab ennast tappa. Ta seisab rõdul ja mõtleb, et kas hüpata või ei... See on viha, mis paneb Johannese lõpuks liikuma. Ta ei hüppa vaid otsustab alustada uut elu. Ta kolib kodunt minema, enda õe vana korterisse, teeb selle korda ja hakkab ka vaikselt endaga tegelema. Treenib vintskelt oma füüsist, hoiab võimaluse piires kõrvale Lasnamäe aegsetest sõpradest, saab koolis  õppeainetega hakkama ja leiab paar uut sõpragi Kool saab läbi. Suvi. Johannes läheb oma sõpradega nende juurde maale. Seal ta saab hästi läbi Sašaga. Sõbruneb mingi tüdrukuga. Tundub, et kõik läheb korda.  Aga ühel päeval peab sinna tulema Tallinnast mingi tema tuttav. See on Karmo, ta klassivend. Johannes kardab, et juhtub sama, mis oli temaga  koolis ja nii see juhtuski. Öösel tekib kaklus. Johannese sõber Saša on hädas ja Johannes tuleb talle appi. Naabrid kutsuvad politsei  välja, kõik, kes osalevad kakluses jäävad politseile vahele, ainult Saša viiakse haiglasse. Johannes istub politseis ja räägib kõigest, mis on juhtunud. Teda palutakse võtta taskust kõik välja ja siin juhtub see, mida keegi ei oodanud. Mõni aeg tagasi andis Johannes oma vanale tuttavale raha võlgu, ja sai tagasi mitte raha, vaid mingid tabletid.  Johannes ei visanud neid välja, vaid pani taskusse. Johannes unustas selle ära, aga siin tabletid tulid välja. Õnneks, kuna ta andmed klappisid teistega, Johannes lastakse vabaks,  aga ta peab hiljem oma vanematega jälle sinna tulema, et rääkida tablettidest Tänu sellele, et Johannese vanemad lähevad koos sinna politseise, nad leppivad omavahel ära ja perekonnd jatkab vaikselt oma elu. Johannes naudib suve vaheaega, aga varsti see saab otsa. Johannese tüdruk peab Norrasse tööle minema. Kui Saša oli haiglas, tutvub Johannes ühe kuulsa produtsendiga ja  saab võimaluse kirjutada tema jaoks laulusõnad. See viimane hommik, mis Johannes veedab oma tüdrukuga oli kuidagi nii raske. Isegi mina, kui lugesin tundsin seda valu, kui sulle kallis inimene lahkub. Pärast seda, kui ta tüdruk on ära läinud, tulevad Johannesel kohe pähe uued laulusõnad. Tekst on valmis ja ta saadab selle tuttavale produtsendile. Suvi on möödas ja algab uus kooliaasta. Johannese õde tuleb välismaalt tagasi. Kahjuks see ei ole nii hea, kui lootis Johannes. Ta õde hakkab ülbitsema emaga. Ta ei hooli emast pärast seda, mis juhtus nende peres. See juhtus ammu, veel siis, kui Johannes oli väike. Ühel päeval tabas ta ema raske haigushoog, ta hakkas arvama, et terve ta perekond tahab, et ta sureks ära. Ta hakkas karjuma ja kisama, hiljem läks kodust ära. Kõik arvasid, et ta rahuneb maha ja tuleb tagasi. Ema tuligi tagasi ja kõik jätkus, ta karjus laste ja oma abikaasa peale. Johannes ei teadnud mida teha. Hiljem ta otsustas helistada oma vanemale vennale. Ta vend tuli neile järgi ja viis nad õega ära. Pärast seda Johannes,  õde ja isa enam emaga koos ei elanud. Aga nüüd on nende perekond jälle koos ja Johannesele ei meeldi  see, et õde nii halvasti käitub emaga. Saša andis Johannesele enne kooli algust nõu, kuidas ta peaks koolis käituma. Johaness otsustab kõigile näidata kui ebaõiglaselt on temaga varem käitutud! Päev kui Johaness oli spordisaalis, kuulis ta ühe mehe laulu, sõnadega, mis tema oli kirjutanud. Teda peteti! See kuulus produtsend pettis teda! Johannes otsustab minna raadiosse ja rääkida sellest. Pärast seda Johaness saab kuulsaks oma klassikaaslaste seas. Kahjuks, aga mõne aja pärst Johanesse õde ei suuda enam kannatada ja läheb jalle ära, sest ta ei leia endale siin töökohta. Tänu Sašale läheb koolis Johannesel läheb elu paremaks. Johannes üritab suhelda oma klassikaaslastega ja nüüd tuleb see tal välja. Johannesel tekivad sõbrad oma klassikaaslaste seas. Ta käib tihti väljas Biankaga ja külastab väga erineviad kohti, tutvub uute inimestega, käib Biankaga klubisse, kus nad tutvuvad tüdrukutega, kes laulavad tema laulu. Tänu sellele, et Johannes võttis ennast katte, on ta elu nüüd  paremaks läinud. Kool on lõpenud, Johaness saab eksamitega hakkama ja isegi kooli viimasel päeval Johaness peab kõne. Noorus on minu arust kõige raskem aeg. Iga väike probleem on noorte jaoks suur. Nooruses ei oska inimene veel vahet teha,et mis on päriselt tähtis ja millele polekski vaja tähelepanu pöörata. Kodused tülid, raskused õppetöös,halvad sõbrad, ja nii edasi. See kõik vaevab väga noori. Kahjuks, samal ajal noorus on kõige parem aeg, ja see aeg kaob kiiresti. Tulevikus, kui noor saab juba täiskasvanuks hakkab ta taga igatsema seda aega. Aega, kui kõik oli võimalik ja inimene oli ise oma õnne sepp. "See mis ei tapa teeb sind ainult tugevamaks" Margus Karu romaan "Nullpunkt" on väga hea näide, et igaüks on oma õnne sepp.