Just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie  sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme  arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus.

Lennart (-Georg) Meri  (eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992-2001)        Tänapäeval on väga palju kirjandust noortest inimestest ja sellest, et noored arvavad et praegu meie maailmas on väga keeruline elada.
Aga kes on öelnud, et see peab olema lihtne?

Igal inimesel tekivad juba lapsepõlves moraali alussambad, kombed ja arusaamad.
Ja iga inimene valib endale lähtuvalt kujunenud väärtushinnangutest oma eluviisi ise.
Praegu on väga palju võimalusi teha midagi uut, proovida ise ennast uutel aladel ja see sõltub ainult meie enda soovist.
Kui me oleme lapsed, on suur mõju on meie vanematel, sugulastel ja ümbritseval maailmal.
See tähendab, et nimelt sugulased ja ümbritsev maailm moodustavad selle baasi, millele hiljem põhineb meie teadvus ja meie iseloom.
Ja see on väga tähtis pärast, tulevases elus.
Näiteks, kui lapsena Te käisite väga palju ringis, teil oli vähe vaba aja, siis juba täiskasvanuna te saate kavandada oma aega õigesti, te saate tõsta esile oma väärtused.
See võib olla perekond või armastus, töö, aga ka teie haridus.
Ja, vaatamata meie lähedaste arvamusele ja nende armastusele, kui me saame vanemaks, me ise valime, kas olla head või julmad, heatahtlikud või vihased.

Kõik ütlevad, et meie tänapäevased noored on väga õnnetud.

Aga mul on küsimus, kas te kunagi mõtlesite, kuidas elasid Teie vanemad.
Kas te kunagi küsite "Kas nende elu oli lihtne?
Kas nendel ei olnud samasuguseid probleeme, mis on teil praegu?
" Ma olen peaaegu kindel, et ei.
Aga sellest on väga kahju.
Sellepärast, et see aitab teil  aru saada teie vanematest, nende elust ka mõtteviisist.
Ja kui te saate aru oma vanematest, siis Te saate aru oma elust, mida te tahate, miks ja mille jaoks te elate.

Olukord, kus on nii palju võimalusi, teeb noortele valiku ja otsustamise eriti raskeks.
Ja muidugi võib nõustuda, et meie elu teeb raskeks seepärast, et liiga palju inimesi on aktiivsed, nendel on eriline karisma.
Ja nendega on raske konkureerida.
Aga peab!
On vaja teha midagi ja uskuda, et nimelt sina oled kõige parem.
Ja ei ole vaja alla anda!

Näiteks, Sassi Henno romaani "Mina olin siin" peakangelane.

See on raamat, mida ma lugesin 15-aastasena ja see raamat tekitas minus palju erinevaid tundeid ning muljeid.
See lugu on sellest, et on nii raske elada, kui sul ei ole raha ja sa pead oskama ellu jääda.
Sina ei ela, sina ainult eksisteerid.
See on lugu noormehest.
Rassil on nii palju unistusi ja soove, mida ta tahab saavutada (nagu me kõik!), aga seda ta ei saa ta teha sellepärast, et tal ei ole võimalusi.
Ta on nii ilus ja "puhas" poiss, kes elab üksinda ja õpib heas koolis.
Aga tal on probleem rahaga ja ta ei tea, kuidas ta saab elada edasi.
Ja ühel päeval ta sattus ühte seltskonda ja sellest hetkest tema elu ei sõltu enam temast.
Praegu see sõltub ainult inimestest, kes on tugevam.
Ja sellepärast, et tal ei olnud muid võimalusi, hakkab ta müüma narkootikume.
Ta mõistab, et see ei ole kõige parem asi, aga ta näeb ainult sellist probleemi lahendust.
Võib ju arvata, et ta on väga nõrk inimene, kes ei suuda võidelda... Aga siinkohal ma tahaksin vaielda teiega.
Ma arvan, et Rass on tugev noormees, kes suudab vastata kõikidele saatuse löökidele ja ta proovida teha midagi ära.
Lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme, võib tekitada vanemas generatsioonis (nagu meie vanemad ja õpetajad) kahtlusi, et kas ikka on nii.S. Henno romaan on ühe poisi (kes ise on selle kõige sees) ülestunnistus vaesusest, vägivallast, esimesest arestist.
See on nagu väljakutse - ootab mõistmist, sest noort olla on keeruline.
Väikesest valest saab suur.
Probleemidel on tendents kasvada laviinina.

Keerulisemaks muutub elu, kui noor peab ise hakkama saama materiaalsete probleemidega.
Vahel on küsimus lihtsalt toidus - kust saada nii palju raha, et kõht täis süüa?
Koolis, ka mitte eliitkoolis gümnaasiumiastmele tasuta koolitoitu ei ole, puhvet on kallis.
Aga tunni ajal kõht koriseb... Ja keeruline elu läheb veel keerulisemaks: tulevad vargused, pettus, pantimine, laen... Meie eluteel kohtuvad väga paljud inimesed.
Ja iga inimene jätab meie alateadvusesse midagi endast ja sellega rikastab meie alateadvust.
Näiteks, Rassi armastatud naine Säde ja tema kõige suurem armastus - Renita.
Nad jätsid Rassi hinge kõige ilusamaid ja rõõmsamaid mälestusi.
Ja sellega tal oli lihtsam elada.
Aga kuidas saab tänapäeva noor olla kindel, et inimesed, kes teda ümbritsevad, on head ja heatahtlikud?
Keda võib usaldada?
Ega sind ja sinu lihtsameelsust ära ei kasutata?
Need on keerulised küsimused noore inimese elus.
Keerulisemaks muudab selle juhus, ebaõnn või eksimine.
On ju igaühe maailmas juhtumeid, kus südamesõber teeb valu, läheb ära või veel hullem - hukkub.

Rassil ei ole ema, ta suri kui poiss oli laps.
Aga isaga ta ei suhelnud juba palju aega.
Ja vaatamata sellele, kirjutab Rass kaks sõna: "Aitäh, isa".
See näitab, et ei ole tähtis, kui palju me suhtleme oma vanematega, ei ole tähtis, kellena nad töötavad.
On tähtis see, et igal inimesel südames on armastus vanemate jaoks ja see armastus on kõige suurem armastusest maailmas.

Ja alati on vaja öelda õigel ajal sõna "aitäh".

Paljud noored elavad oma vanematega ja arvavad, et see PEAB olema nii.
Aga Rass arvab teistmoodi.
Ta arvab, et ta peab saavutama oma edu ise ning mitte keegi ei saa aidata.
Ja see on täpselt nii.
Mitte kedagi meie elus ei saa aidata sellepärast, et see on MEIE elu.
See on MEIE saatus.

Ehkki kõik sõltub nii meist endist (kes me oleme ja kui tugevad me oleme), meid ümbritsevatest inimestest (nende hea- ja/või pahatahtlikkusest), kohast ning ajast.
Ja selleks, et noorte keeruline maailm ei muutuks kriminaalseks, on oma osa Heal Õnnel.

Tahaksin lõpetadagi lausega: "Noor olla on tänapäeval nii keeruline" - see on iga põlvkonna puhul nii.
Jääb vaid loota, et keerukus seisneb vaid lihtsamate otsuste tegemises, et noored ei laskuks äärmustesse, vaid hindaksid oma pere, sõpru ning oleksid piisavalt jonnakad ajama oma "asju" nii nagu nemad õigeks peavad.