Noorus on kahtlemata parim aeg inimese elus.
Kui oled noor, siis kõik sinu ümber tundub sulle nii põneva, hea ja toredana.
Terve elu on veel ees ja kõik teed on sulle avatud.
Noored ei ole veel koormatud arvukate igapäevaste muredega, nad lihtsalt elavad ja tunnevad rõõmu elust.
Muidugi keegi ei vaidle vastu, et ka noortel on oma probleemid ja mured, kuid peab tunnistama, et enamikul juhtudel need on nii tühised, et pärast inimesed ei mäletagi nendest, vaid mäletavad ainult, kui mõnus nende elu noores eas oli.
Üks tähtis asi, mis iseloomustab kõiki noori, on see, et nad on julged ja kindlameelsed, nad on valmis kõike proovima ja nad ei karda seiklusi.
Vastupidi - nad otsivad seiklusi.
Seepärast on nende elu nii sündmusterikas ja põnev.
Küll on arvamusi, et tänapäevased noored on igavad, et nad teevadki ainult seda, et istuvad tundide kaupa arvuti taga, kuid ma ei ole sellega nõus.
Minu meelest ka tänapäeval noor olla on huvitav, tore ja mõnus.
Seda leiame ka Kerli Kivirüüdi raamatust " Okultismiklubi", kus peategelasteks on 14aastased teismelised ja nende noor ajalooõpetaja, tänu kellele see lugu saigi alguse.
Üleüldse õpetaja Erika on üks päris ebatavaline õpetaja: ta suhtleb õpilastega peaaegu nagu võrdne võrdsega, ta ei ole liiga konservatiivne, ta on valmis uue ja tundmatu avastamiseks.
Üsna loomulik, et ta ei luba õpilastele kõike teha, ta vahetevahel peatab ja hoiatab neid, kuid samas see oli just tema, kes lastele alguses oma kummalisest külaskäigust Kõivussaare kivikalmel rääkis, kes siis viirutas nendega taldrikut ja vaime välja kutsus.
Samuti on ta tark ja hakkaja inimene, nii et ta tegi suure panuse Kõivussaare saladuse avastamisele.
Teised romaanitegelased vaatamata oma noorele eale on samuti juba väljakujunenud isiksused oma iseloomu ning oma eluarusaamisega.
Viktor on tore, elav, julge ja arukas poiss.
Ka tema rolli on raske ülehinnata.
Kas kellegile teisele oleks pärast kõike, mis eelnevalt juhtus, tulnud pähe idee Kõivussaarele kaevama minna?
Tehes nii ta muidugi rikkus reegleid, kuid mõnikord vist peabki reegleid rikkuma, et tõeni jõuda.
Just noorus on paras aeg selleks, sest hiljem on inimestel juba rohkem kogemust ja nad ei julge midagi ebatavalist või mittelubatud teha.

Pealegi on siis juba rohkem igasuguseid ettearvamusi ning inimesed hakkavad rohkem sellele mõtlema, mis teised nendest ja nende tegudest arvavad.
Kuid nooruses kõik on palju lihtsam, noored tunnevad ennast vabamatena ja ei hooli nii palju reeglitest, kordadest ja tavadest.
Ka Fränki on  omamoodi huvitav isiksus.

Juba tema välimus on iseäralik ja silmatorkav.
Tegelikult see on ju ka just noortele omane: ei taha olla nagu kõik teised, tahan olla eriline.
Üks võimalustest teistest eristumiseks ongi väljakutsuv välimus ja tänapäeval on see eriti levinud.
Igal pool võib praegu kohata gothe, punkareid või emosid.
Samuti on Fränki puhul ebatavaline see, et ta näib olevat sensitiiv, ja päris hea sensitiiv, sest kõik tema tunded ja eelaimused olid õiged.
Ei tea, kas keegi teine oleks tema sõnad üldse tähele pannud, sest tänapäeval on pigem negatiivne suhtumine igasugustesse ennustajatesse, kuid õnneks enamikule okultismiklubi liikmetest jätkus tarkust tema sõnu kuulata: tänu sellele vältisid nad võimalikke õnnetusi.
Võib-olla ka siin mängis oma rolli see, et nad on noored ja eelarvamustest vabad.
Kuidas noorus ja ilma armastuseta.
Just noorus on see hea aeg, kui me armume teineteisesse ja sooritame seepärast igasuguseid mõtlematuid  tegusid.
Nii juhtus ka Renatega, kes nii meeletult Tristanisse armus, et oli valmis armastuse nimel isegi oma elu ohverdama: vaatamata sellele, et mardipäeva õhtul oli tal alleel isegi koos klassikaaslaste ja õpetajaga jubedalt hirmus olla, seekord läks ta üksinda pimeduses Kõivussaarele ja isegi julges endale krooni pähe panna.
     Mis puudutab Tristani, siis tema on raskemeelne ja melanhoolne.
Tema oli ainus okultismiklubi liikmetest, kes algusest peale sellesse asjasse skeptiliselt suhtus ja oli kõige passiivsem, kuid lõpus tundub, et isegi tema, kes on nii pragmaatiline ning kes ei usu paranähtustesse ja püüab kõikidele ebaharilikele sündmustele loogilist seletust leida, hakkas selle vastu huvi tundma ja kaasa aitama.
Kuna kirjandus peegeldab meie elu, siis näitab see raamat, et ka tänapäeval on noorukite elu täis põnevaid seiklusi ja meeldejäävaid elamusi.
Küllap reaalses elus ei ole nad nii suurejoonelised nagu raamatus, kuid ühe konkreetse isiku jaoks on nad vägagi tähtsad.
Minu elus (vähemalt seni) pole vist selliseid sündmusi juhtunud, aga ikkagi ma arvan, et minu elu on samuti mõnus.
Tänapäeval on ju nii palju  igasuguseid võimalusi ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, et iga nooruk võib enda elu huvitavaks muuta.
Põhiasi, et soov oleks.
  Nii, pakutakse praegu rohkesti mitmekesiseid sportimisvõimalusi alustades klassikalistest spordialadest, mille hulka kuuluvad, näiteks, kergejõustik ja suusatamine, ja lõpetades uute kaasaegsete aladega nagu parkuur või rulasõit.
Siis on igasuguseid huviringe ja huviseltse: mõned on üsna tavalised, teised seevastu tegelevad äärmiselt põnevate asjadega, näiteks, kadunud inimeste ülesotsimisega.

Loodushuvilistel on võimalus matka-või looduskaitseklubi liikmeks saada.
Nende jaoks, kes tunneb huvi mõne aine vastu, korraldatakse arvukaid konkursse, viktoriine ja olümpiaade.

Samuti on noorus hea aeg  reisimiseks.
Varem ei olnud selleks nii häid võimalusi, reisimine oli teatud raskustega seotud, kuid tänapäeval on see palju lihtsam ja kättesaadavam.
Kõik need asjad aitavad meil oma elu täita ja mitmekesistada.
Pealegi eeldavad need tegevused palju suhtlemist, mis on minu arvates ka väga tähtis, sest suhtlemine ea-ja huvikaaslastega toob nii palju rõõmu.
Rääkides suhtlemisest peaks mainima ka seda, et tänapäeval on suhtlemisvõimalused eriti laiad.
Peale telefoni on noorte käsutuses nüüd ka arvuti, mis võimaldab kontaktihoidmist peaaegu igal ajal.
Selleks on olemas elektrooniline post, vestlustoad, foorumid jne.
Veel üks suurepärane viis rohkem suhelda, uusi tuttavaid ja sõpru leida on sõita laagrisse.
Mina ise käisin sel suvel rahvusvahelises laagris Saksamaal ning see oli minu jaoks vapustav elamus.
Kõige rohkem jäi mulle meelde kontsert, mida me korraldasime laagri lõpus kohalike elanike jaoks.
See oli heategevuskontsert, kus me laulsime, tantsisime ja mängisime igasuguseid pille.
Kuna see oli hariv laager, siis sain seal palju uut teada, kuid kõige toredam oli see, et mõnedel meist oli isegi võimalus saadud teadmisi elus rakendada, sest läheduses asuva linnakese linnapea palus laagrikorraldajaid, et me teeksime linnas seisvate majade katuste kaarti, mida ta vajas selleks, et hiljem planeerida päikesepatareide paigutust.
Lisaks sellele oli laagrielu mõnus ka tänu igasugustele ekskursioonidele, matkadele, lõkketegemisele, võistlustele ja teistele ühistele üritustele.
Igasugune koostegevus ühendab inimesi, eriti noori inimesi, nii et ka meie saime kiiresti üheks suureks pereks.
Muide ka okultismiklubi liikmed said  lähedasemaks tänu neile sündmustele, mis nendega juhtusid.
     Noorus on tore selle poolest, et siis on sul aega, tahtmist ja jõudu kõige jaoks.
Noored tahavad iga asjaga kursis olla, igale poole jõuda, nad on valmis kõike ise proovima ja üle elama.
Õnneks on tänapäeval selleks rohkesti võimalusi: noori toetatakse ning aidatakse neil oma soove ja unistusi ellu viia.
Noor olla on tegelikult igal ajal mõnus olnud, sest just nooruses on inimene kõige aktiivsem ja elurõõmsam, ta ootab elust parimat, kuna tal ei ole veel suuri pettumusi olnud, tal ei ole ka eriti suurt kogemust, seepärast on ta julge ja kõigele uuele avatud, noorena loob inimene kõige rohkem uusi tutvusi, mõned neist kasvavad siis üle sõpruseks või armastuseks, ühesõnaga nooruses oleme me oma õitseeas.
Kuid tänapäeva noortel on eriti hea olla, sest varem ei mõistnud noori nii hästi, nende tegudesse tihti suhtuti laitvalt ja neid piirati paljus, praegu seevastu on noortel inimestel palju  rohkem vabadust ja õigusi.
Seda näeme ka Kersti Kivirüüdi raamatus: kas võiks selline lugu, ütleme, paar sajandit tagasi aset leida?
Muidugi mitte, kuid täna näib see igatahes päris reaalne olevat.
Lõpuks tahaksin veel ainult öelda, et pidades silmas kõike, millest oli siin lugu eelnevalt,tuleb nüüd järeldus iseenesest: noor olla on tänapäeval vägagi mõnus.