Noor olla on tänapäeval nii mõnus, kui ka keeruline.
Mina olen selle väitega täiesti nõus.
Töökoormus ei ole enam nii suur, kui see oli vanematel põlvkondadel.
Tehnilisi võimalusi tänapäeval on hulga rohkem kui varem.
Samas aga on ühiskonnas väga suur elutaseme vahe.
Vaesest perekonnast pärit noortel on raskem saavutada samasugust majanduslikku taset nagu on nende jõukamatel eakaaslastel.
Tänapäeval on õnnelikuks eluks vajalikud nõudmised kõrgemad kui varem.
See teeb elu keerulisemaks.
    Noorus - see on aeg, kuna tahad veel kasutada kõike seda head, mis oli lapsepõlves ja seda uut ja huvitavad, mis meid juba ootab lähimas tulevikus.
Vahepeal, tahaks emaga mõnusalt mäest alla liugu lasta, üllatavalt kingiks saada suur pakk mandariine või vanaemaga külastada loomaaeda ning limpsida jäätist.
Kõik see on nii lahe, et iialgi ei tahaks sellest loobuda.
Samas aga muutuvad huvid ja vaade elule.
Veel naiivselt, aga juba tõsisemalt vaatad mõnede asja peale.
Sa juba tead, mida tahad, aga veel ei tea, kuidas seda saavutada.
See on aeg, kuna peab oma elu teed valima, otsustama, mida üldse tahaks edasi teha, sest sellest valikust sõltub sinu tulevik.
Selles vanuses huvitavad sind juba vähem nooremad õed ja vennad.
Sinu pilk on rohkem suunatud vanemate sõprade peale.
Sageli on noored inimesed hooletud ja nad vaatavad maailma lihtsameelselt.
See omadus väga lihtsustab nende elu.
Tihti nad võtavad elus vastu otsuseid, ilma probleemidesse süvenemata.
Vahepeal see õigustab ennast.

Mul on tuttav, Mihkel, kes sõitis välismaale tööle selleks, et teenida endale raha õppimiseks.
Ta töötas seal ettekandjana.
Hiljem sai ta aru, et see, mida ta seal tegi, on just see amet, millega ta tahab tegeleda tulevikus.
Ta sai kohaliku keele selgeks ja nüüd õpib seda ametit kutsekoolis.
Praegu ta omab nii praktilisi, kui ka teoorilisi oskusi oma valdkonnas.
Mihklile, kui noorele, oli lihtne võtta vastu nii riskantne otsus.
Ja see õigustas ennast.

Loomulikult, noor olla on mõnus ja lahe.

Aga sellega kaasnevad probleemid, mis on põhjustatud noorte inimeste kergemeelsusest ja ükskõiksusest Siia lisaks tuleb elukogemuse puudumine, mis võib põhjustada valesid otsuseid elus.
Kui noorele tundub, et tal millestki puudu jääb, üritab ta igatpidi seda saavutada.
Kahjuks, väga tihti selle pärast rikub ta enda tulevikku.
Tänapäeval paljud noored tunnevad raha puudust.
Nad ei lähe peale kooli edasi õppima või jätavad õppimise pooleli.
Noored ei saa aru, et see on ainult nende tänapäeva probleemi lahendus.
Tulevikus, kui nad saavad aru hariduse puudumisest, võib juba olla hilja seda sama haridust omandada.

Elus on palju näiteid.
Mul on tuttav Tanja, kes jättis kooli pooleli ja läks tööle.
Ta tundis raha puudust ja tal ei olnud mingit konkreetset õppimiseesmärki.
Alguses ta oli rahul sellega.
  Aja möödudes Tanja hakkas mõtlema  hariduse peale.
Kuna tema ei lõpetanud gümnaasiumi, on tema hariduse omandamise valikud piiratud.
Nüüd ta otsustas minna õppima Jõhvi kutsehariduskeskusse.
Muidu kutsehariduse omamine on hea ja kasulik.
Aga selle taseme haridus ei anna elus suuri võimalusi.
Tulevikus on tal tööotsinguvõimalused piiratud.
Juba praegu ta kahetseb seda otsust.
Veel üheks probleemiks, mis teeb noore inimese elu keerulisemaks, on suhed vanematega ja eakaaslastega.
Tundub, et kõige lähedasemad inimesed ei mõista sind.
Siit sageli tekivad konfliktid, tülid, arusaamatused.
See tähendab, et peale õppimise, oleks hea õppida looma suhteid sinu ümber inimestega, sõpradega ja sõbrannadega.
  Ja see teadus ei ole lihtne.
Paljud noored on kannatamatud ja jonnakad.
Need omadused on suureks takistuseks üksteisest arusaamiseks.

Kui noor ei saa sellega hakkama, siis tal jäävad probleemid suhetes inimestega tulevikus.
Noorte ja vanemate suhted sõltuvad mõlemast poolest.
Vanemate jaoks on suureks kasvanud noored ikkagi lapsed.
Ja vahepeal ema ja isa ei suuda aru saada, et nende lapseke on juba kasvanud.
Ta on juba peaegu vormistatud isiksus ja sellega tuleb arvestada.
Vanemad annavad nõu vastavalt oma arvamustest ja elukogemustest.
Nende lapsel on ka juba oma arvamus olemas ja vahepeal ta ei ole samasugune nagu vanematel.
See on juba teine põlvkond, millel on oma maailmavaade.
Põlvkondade konflikt on olemas igas peres.
Nende arusaamade tasemed on erinevad.
Kõik sõltub sellest, kui hästi suudavad pooled lahendada seda ja jõuda kompromissini.
Igaüks peab arvesse võtma teise inimese vaateid ja huvisid.
Vahepeal see on raske, aga heade suhete moodustamiseks on väga vajalik.

Noore inimese elu sõltub perekonnaseisust.

Kui peres on kõik hea, siis noorel inimesel on rohkem võimalusi ehitada endale õnnelikku ja edukat tulevikku.
Vastavas olukorras noor hakkab ehitama endale elu mitte kasutades enda vanemate kogemusi.
Siis tema ema ja isa  juba ei ole tema jaoks autoriteetsed ja eesmärgiga.
Siin võib tekkida olukord, kus suhted perekonna sees võivad halveneda ja noor võib perekonnast täitsa ära minna.
Raamatus ’’Mängult on päriselt’’, mille kirjutas Diana Leesalu, on peategelane Mikk, väike kaheteistkümnene poiss tedretähtedega, kes räägib meile, kuidas ta elas oma isaga.
Miku isa pühendas väga palju tähelepanu alkoholi joomisele, ja tal polnud aega poisiga tegeleda.
Nende ema läks perekonnast ära.
Isa aga ei saanud temast kunagi aru, väga tihti karjus ka Miku peale.
Kooliprobleemide tõttu ta jättis õppimise ja jooksis kodust ära.
Ta eelistas probleemide eest ära põgeneda nende lahendamise asemel.
See otsus tuli tema elukogemuse puuduse tõttu.
Miku perekonna sisesuhtlemise pärast ta ei saanud pöörduda kellegi poole abi ja nõu küsimiseks.

Peale seda ta sattus Tartusse, kus sai tuttavaks Sašaga.
Nad said sõpradeks.
Juba hiljem, kui Mikk oli läinud Tartust tagasi, tuuakse meile ette tema kiri Sašale.
Seal ta kirjutab sellest, kui tähtis tema jaoks oleks, et inimesed teda märkaksid.
Mikk tahab olla nende jaoks vajalik.
Ta tahab tuua rõõmu neile.
Mikk pole enam väike poiss.
Ta on väike isiksus, kes tahab, et tema midagi tähendaks selles maailmas.
Igal noorel on oma tee selle saavutamiseks.
Vaateid ja võimalusi on palju.
Igaüks valib oma teed.
See võib olla lihtsam või keerulisem.
Seda katsetust läbivad kõik noored.

Ta hakkab tundma täieliku rahulolu, kui saab aru oma vajadusest ja tähtsusest keskkonnas.
Alguses see on kodu ja kool.
Aga see on esimene samm enda tõestamiseks terves keskkonnas.

Samas raamatus kirjeldatakse Miku õe elu.

Mirjam õpib Tartu ülikoolis, aga kasu eriti pole.
Seal on tema sõbrad, kellega ta saaks teha kõike, mis tahab.
Ise ta räägib: "Ma ei ole mingi alkohoolik.

Mulle lihtsalt meeldib sõpradega möllu panna".
Jah, praegu tal on lõbus ja meeldiv seal olla, sest et pole mingit järelevalvet isa ja ema poolt.
Aga mis juhtub edasi?
Kelleks ta saab, mida ta saavutab?
Paljud noored raiskavad enda noorust just niimoodi.
Nad saavad nautida esimest täielikku vabadust vanematest.
Tihti nad ei tea, kuidas seda võib kasutada.
Noorte arvates just see ongi kõige mõnusam moment nooruses.
Nad üritavad täiega seda kasutada.

Loomulikult veedavad noored mõnusalt aega ja puhkavad.
Aga on piir, mille ületades hakkab "vabadus"  segama nende põhitegevust (õpimine või töö).
Ja see on noortele keeruline kindlaks määrata, kus on see piir.

Kas noor olla on kerge või keeruline?
Ei ole võimalik vastata selle küsimusele üheselt.
Igaühel on oma vaated elule.

Noorte vaatenurgast noor olla ei ole lihtne.
Noor inimene on täis energiat, jõudu ja tervist.
Ta katsub kasutada seda elu nautimiseks täiega.
See on nooruse eelis.
Loomulikult see on mõnus aeg.
Aga siin on keeruline aspekt ka.

Sest kõik sõltub sellest, kuidas tema kasutab oma noore inimese eeliseid, iseenda arendamisele hariduse saamises ning pärast elus ja põhitegevuses.

Sellest tuleb juba, kuidas ta ehitab oma tuleviku.
Igaüks valib oma elutee ja see valik tuleb teha nooruses.
Siis, kui sul ei ole mingit elukogemust.
Ja see ainult lisab raskusi elutee valikul ja teeb noore inimese elu aina keerulisemaks.