1.
KESKAEGNE LINNAKULTUUR.

2. MIDA TÄHENDAB "PÄRISORJUS".

1. Keskajal Eestimaal olid Tähtsamad linnad: Tallinn, Tartu, Narva.
Viljandi, Pärnu, Võru, Paldiski.
Need linnad omasid Lübecki õigust.
Tallinn Tartu, Viljandi, Pärnu olid Hansa ühingus.
Linnas elasid sakslased, kes tegelesid kaubandusega.
EEsTimaale toodi tubakat, vürtse, soola, heeringat, aga välja viidi terist, vina... Tähtsamad ehitised keskaegses linnas olid kirikud, raekoda ja kaitsemüürid.
Raekojas pidasid istungeid raehärrad, kes tegelesid linnaga seotud küsimustega, mõni kord täitsid kohtufunktisoone.
Kirikud olid tähtsad hariduskeskused.
Toomekirikute juures olid esimesed koolid, mis antsid haridust (õpetasid lugema).Toomekirikute juures elasid Toomehärrad (vaimulikud, kes kuulusid kapiituli).
Nad võisid olla Toomehäärana mitmes Toomekirikus korraga.

Toomekirikute erinevus oli selles, et siin elasid kõrgemad vaimulikud, läbiviidi uhkemaid messe.

Käsitöö oli linnas levinud hästi laiali.
Tallinnas olid oma meistrid aga peenemaid töid tegid siiski sakslased, sest kohalikude käsitööliste töö kvaliteet oli madalam.

Käsitöölistel olid oma ühingud.
Meistriks võiks saada ainult see käsitööline, kellel oli paras varandus, õppepoisid, naine.
Kõige tähtsamad käsitöölised olid: keraamika valmistamine, relvavalmistamine, ehtevalmistamine, pärast kõik muud.

Kaubandus oli täuslikult sakslaste käes.
Tallinnas oli isegi tänav, kus elasid kaupmehed venemaalt.
Eestimaa oli väga kasulikus geograafiaasetuses.
Läbi Eestimaa toimus kauplemine Euroopa ja Venemaa vahel.
Venemaalt viidi välja karusnahke, aga sisse toodi soola, tubakat ja n. e. Kunstis olid kõige tähtsamas nimed Pernkt Notke, Baltasar Russov, Koel ja Vandrat.

Benkt Notke oli tuntud oma "Surmatantsu" kaudu.
Ta kaunistas kiriku altareid.

Baltasar Russov - see oli kroonikakirjanik kiriku juures, tema tööd vaadeldavad Baltimaad periodil 1573.
Koel jaVandrat olid tuntud katekismuse järgi.
Esimene raamat ilmus 1525 aastal Saksamaal.
Koeli ja Vandrati katekismus 1535 a. 2. Pärisorjus - talupojad olid täiesti sõltuvad oma mõisnikustelt.
Nad pidid maksma makse (kümnendik) oma tootedega (pärast osa rahaga), tegema tööd talus, neil oli keelatud elukohavahetamine.
Talupoja maa ja elamu kuulusid mõisnikule, tööriistad kuulusid talupojale.