Kus olen käinud, mida olen näinud.

Praegu inimestel on võimalus reisida kuhu nad ainult soovivad.
Eriti hästi seda saavad tunda need kes suurem osa oma elust elasid nõukogude ajal.
Aga muidugi ka paljud noored tunnevad selles positiivsust.

Ma ise olen olnud Inglismaal, Soomes, Venemaal, Ukrainas, Lätis, Leedus.
Mulle üldse meeldib reisida ja näha uusi kohti, kohtuda inimestega kelle kultuur ja eluviis on minu jaoks tundmatu.
Mulle eriti meeldis Londonis.
Seal elavad inimesed paljudest riikidest.
Ma sain suhelda araablastega, ameeriklastega, sakslastega ja teistega, kelle natsiooni ma ei teagi.
Enda jaoks ma sain teada palju asju.
Ukrainas elavad minu sugulased seepärast sellest maast ma tean natuke rohkem kui teistest, kus ma olen olnud.

Helsinkis mulle meeldis nende loomaaed.
Minu meelest kõik loomaaijad peaksid olema sellised, sest seal loomapuur ei ole tehtud betoonist, kus loom tunneb end nagu vanglas.
Loomad elavad peaaegu looduslikus tingimuses.

Minu meelest reisimine on üks kõige parimatest ajaveetmise viisidest.
Kahjuks, selle jaoks on vaja raha ja päris tihti see on suur summa.

Aga ikkagi inimene peab üks kord aastas kuhugi sõitma.
See ei pea kindlasti olema välismaa.
Näiteks eelmine suvi ma käisin matkamas lõuna Eestis.
Ööbimine telkides jõe ääres on väga huvitav.