KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST      1. Mis soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures?

2. Mis oli Hansa Liit?

Katoliku kirik teeb sunniviisiliselt talupoegadest oma kogukondlased.
Eestlased säilitasid aga oma kombed ja tavad osad neist säilisid 17.
18, isegi 19. saj.
-ni.
Eestlased omandasid katoliku kiriku välisid kombed (kirikus käimine, pühakute säilmete austamine.

Talupoegadele meeldis ka pühitsemine, õnnistamine.
Pühakute austamise vastu polnud neil midagi.
Eestlaste usund n-ö.
Külakatoliiklus st.
säilitati oma usk ja võeti üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused.

Paljud kiriklikud tavad seostati maagiaga.
Säilisid veritasu ja naisetõmbamine.
Need ajapikku hääbusid.
Jutlustel haKati üha rohkem.

Käima, kui (pühapäevased) jutlused hakkasid eesti keeles olema.
Et usust paremini talupojad aru saaksid, saadeti küladesse rändmungad.
Umbes 11. aastastele lastele hakati õpetama elementaarselt piiblit meie isa palvet.
10 KÄSKU.

Õpetati külas üks talupoeg välja, kes sai ristida nt.
sündinud lapsi, kes haiget olid ja tõenäoliselt varsti suri, et ta siis kristlikult matta.
Mitmed eestlased said tööd kirikus, peamiselt tõlkidena ka rändmunkadena.
Johan Pulck - teadaolevalt esimene talupojast eestlane, kellest sai kõrge vaimulik.

1509. aastal võetakse vastu Rostocki ülikooli, tuleb Eestisse ja saab tööd notarina.
2. Põhja - saksamaa ning Läänemere maade kaubalinnu ühendas Hansa Liit, kuhu kuulusid ka 12 liivimaa linna ja orduriiri linnad Preisimaal.
Saksa ordu oli ise suurkaupmeheks.
Kogu läänemere kaubandus oli Hansa kontrolli all.
Taani, Rootsi ja teiste maade konkurents suudeti vaos hoida.

Hansakaupmeestel keelati kauplemine sisemaal ning jõekaubandus.
Vilniuse, Kaunase ja Polotski kaupmehed taotlesid tuludest osasaamist.
Hansa Liitu pealinnaks võib nimetada Lübecki.
Samuti olid ka Hansapäevad kus otsustati kes mida müüavisi.