KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST 1. Mis soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures?

2. Mis oli Hansa Liit?

2. Elanike arv oli 13, saj Eestimaal ca 200000.
Eestlaste arv ei ole eraldi teada.

Tähtsamatex linnadeks olid Tallinn ja Tartu.
Keskaja lõpuks oli tegemist aga suurte linnadega.
Väiksematex linnadex olid Viljandi ja Uus-Pärnu.
Kõik need linnad kuulusid Hansa liitu.
Hansa Liit oli kaubanduslinnade liit.
Riia oli tähtis kaubanduskeskus.
Kunagine L-E keskus.
Hästi elasid linlased ja maaadel, talupojad ei olnud veel pärisorjastatud.
Seda perioodi peetaxe jõukamaks.

Vahest tuli ette linnadevahelisi relvakonflikte, kus kannatasid talupojad; sest neilt nõuti palju toitu.
12. saj.
asus osa Lübecki kaupmeestest ümber Visbyru Gotlandi saarele ja see oli Hansa Liidu aluseks.
1. Henriku Liivimaa kroonika trükiti esimest korda 1740. a. Henrik oli misjonär, kes levitas 1205. a. ristiusku.
Võttis osa Eestlaste ristimisest.
Tema koostas kroonika, mis on tähtsax mälestisex Eesti kultuurist.
Seal on ära toodud eesti keelseid väljendeid.
I korda on kirja pandud muinasusundi kohta teateid.

Eestlaste matmiskombed, puude ja muude esemete pühadex pidamine.
Kui Eestlased olid sattunud Viikingiaja ühiskonnast keskaja ühiskonda, siis oli väga tihe side Euroopaga.
Sealt hakkasid siia ulatuma uued kombed , tavad, ühiskondlik kord, mentaliteet.
Katoliku kirik kehtestas siin ülemvõimu.
Talupoegadelt hakati nõudma kümnist.
Tekkisid uued kloostrid, kirikud jne.
selle eest hakkasid maahärrad maxe nõudma.
Abielud pidid olema kirikus pühitsetud, keelati mitmenaisepidamine, lapsi pidi ristima ja surnuid matma pühitsetud maale.

Selliste ürituste eest võeti maxe, nii et eestlased jäid pikaks ajaks vanade kommete juurde.
Uus võeti vastu visalt.
Kõik mis puutus põllumajandusse, jäi muutumatux sajanditex.
Talupojad õppisid uusi käsitöövõtteid.