Noorus on aeg, kui füüsilised ja intellektuaalsed võimed jõuavad tippu ja ületavad reaalsed võimalused - tundub, et suudad  kõike, aga midagi ei oska,  vastutustundetult teed kõige vastutuslikud otsused; valid eesmärgi, vaid mida neid on väärt, saad teada ainult kui see on saavutatud.
Aga juhtub nii, et eesmärk, millele sina püüad, ei õigusta neid vahendeid, jõudu ja püüdlusi, mida sina panid selle eesmärgi saavutamise nimel.
Ja on väga kahju ja valus sellest, et palju aega on mõttetult raisatud.
Hakkad  mõtlema, et kõik see - on nooruse viga.
Kas raske on noor olla?

   Jah, see on keeruline, sest  alati ei õnnestu õiget otsust teha.
Minu sõprade seas on inimesed, kellel oli raske otsust teha, kas saada keskhariduse gümnaasiumis või minna edasi  kutseõppekeskusse.

Meie vanuses, me ei saa ette arvata, kuidas mõjub tänapäevane otsus meie tulevikule ja kas see osutub õigeks.
See on väga raske tänapäeva noorte jaoks.

   On raske olla noor isegi sellepärast, et sul puudub suhtlemiskogemus.
Mõnel juhul on vaja olla  taktitundeline inimestega suhtlemises, et lahendada tekkivaid probleeme.
On raske seda omandada hetkepealt, sellepärast noored  ei oska tihtipeale õigesti suhelda.

Iga vanus on huvitav omamoodi, igal on oma plusse ja miinuseid.
Noorus on jõud ja ilu, kuid teist poolt noorinimesel ei ole piisavalt elukogemust erinevate probleemide lahendamisel, sellestki sünnivad need nooruse vead.

Ma arvan, et olla noor on raske, sest tal ei ole veel oma kohta ühiskonnas, ta alles otsib enda, ja selleks, et liituda selle ühiskonnaga on vaja midagi saavutada ja teha..
On raske olla noor, sest isiksus ei ole veel arenenud ja tahaks tihti jalutada, pidutseda, aga see ei vii pea kunagi heani.
Tänapäeva noortel on palju probleeme, mis on seotud näiteks haridusega või vaba aja veetmisega.
 Paljud meist tahavad kooli lõpetada, astuda ülikooli, leida tööd.
Aga me ei tea täpselt, mida toob homne päev, äkki õppekoha maksumus tõuseb või pärast ülikooli lõpetamist ei leida töökohta valitud erialal.
Iga inimene nooruses peab kuidagi ennast näidata, et ta oleks tulevikus tunnustatud ja austatud  ühiskonnas.
Seetõttu on vaja suunata kogu oma energiat oma püüdluste tulemuste saavutamisele ja oma unistuste ellutäitmisele.
Noore põlvkonna raskused on veel selles, et tahaks kõike ja nüüd, aga sind alati piiratakse, tundub, et sinu vabadust piiravad kõik: vanemad, kool ja ühiskond ka.
Ent iseenesestmõistetav, et see on võimatu, kuid selle mõistmine tuleb ainult eluaastate ja -kogemusega.
Ja see põlvkondade vastastikune arusaamatus viib sellele, et paljud noored inimesed ei leia vastuseid oma küsimustele, sulguvad endasse või sattuvad sõltuvusse halbadest inimestes.

Edaspidi nähakse palju vaeva, et muutuda, taas armastada elu ja elada kooskõlas endaga ja maailmaga.
Jaan Tangsoo raamatu "Hanejaht" peategelane ei pääsenud mööda nooruse vigadest ja raskustest.
Ta sattus keerulisesse situatsiooni ja ei suutnud ise narkosõltuvusega hakkama saada.
Ta on kergeusklik ja avatud inimene, kuid samal ajal kergesti ärrituv nagu meiegi, noored, kes ei saanud veel 20aastaseks.
Me usaldame võõraid inimesi ainult seetõttu, et nad on meist vanem, ning oma noore ea uhal ei mõista, et meid võidakse reeta või petta.
 Raamatu tegelane ei olnud emotsionaalselt valmis endast vanema neiuga suheteks, ta ei suutnud mõista, et teda lihtsalt kasutatakse.
 Isa ükskõiksus ja üksteisemõistmise puudumine, emaarmastuse puudumine - kõik käis tema saatusele ja viis teda,  veel väga noore inimese, halvasse kampa.
Enne ema surma nende pere oli väga sõbralik, isa mängis lapsega, tundis huvi tema elu vastu.
Kõik muutus pärast ema surma.
Isa oli pidevalt tööga hõivatud ja järgis sellist printsiipi, et pole mõtet kulutada  aega sellele, millel ei saa raha teenida.
Isa õpetussõnad "Ära usalda võõrast" ei jäänud ka külge.
 Isa  kergesti jagas oma pojale raha, tolle tundus, et isa lihtsalt maksab oma ükskõiksuse eest poja huvide ja probleemide vastu.
 Noor inimene teravalt vajab niisugust inimest, kes aitab  raskes olukorras, toetab teda ja juhib teda õigele teele.
Noortel on raske eristada head halvast.
Õnneks minu elus on toetavad ja abivalmis inimesed - minu vanemad.
Mina saan aru, kui raske oli  teose peategelasel langetada õiget otsust ilma lähedaste inimeste soovituse ja nõuandega, ilma sõbra toetava õlata.
Olen kindel, et täiskasvanud, kõigepealt vanemad peavad selle raamatu läbi lugema, kuna selles on näidatud, et ei tohi jääda ükskõikseks oma laste suhtes, et mitte raha hunnik ei kasvata last, vaid usalduslik suhtlemine, mõistmisoskus ning oskust tunda oma tütre või poja sisemaailma.
Teose peategelane ei olnud veel valmis tegema  õiget valikut, tal ei olnud kellega nõu pidada ja  ta nõustub proovima uimasteid.
Ta ei mõista narkotsi ohtu ja talle tundub, et see torkimine ei muuda teda narkomaaniks ning tema ei jää kümne päevaga sõltuvusse.
Ainult tema sugulaste ja sõprade abi aitas tal tulla tagasi normaalsele elule.
Pille, vanaisa ja isa olid ainukesed inimesed, keda ta vajas vaja kogu aeg ja kes aitasid temal endast aru saada.

Teose peategelane õppis inimestest aru saama, ta tuleb mõttele, et on kurjus ja headus, mis ajab taga noori, kogenematuid inimesi.

Läbi raskuste ta sai elukogemuse, mis tulevikus aitab vältida  rumalaid ja hirmsaid vigu.
See teos on eriti õpetlik noortele.
Hirmu ajab peale, kui loen narkootikumide tarvitamise tagajärjele, kui kiiresti normaalne inimene sattub elupõhja, peale järjekordse doosi miski teda ei huvita.
Üks veel raskus meie jaoks on see, et me arvame, et oleme juba täiskasvanud ja oleme võimelised ise otsuseid langetama ja valikut tegema, kuid siiski materiaalselt sõltume oma vanematest.
See kas annab raha, tahab ka kontrollida, mille peale see raha läheb, ja tihti vanemad piiravad oma lapse soove, mis kahtlemata  tekitab lastepoolse protesti.
Ja see toob kaasa  põlvkondade konflikti, milles kaotab materiaalselt sõltuv.
Aga kui vanemad annavad liiga palju raha ja ei kontrolli edasist protsessi, tekitab kiusatus, mis mõjutab noore psüühikat.
Nii juhtus raamatu "Hanejaht" peategelasega, raha läks alkoholi ja mõnusainete peale.
On nii raske noor olla!
Noorus on iseloomu, isikuomaduste ja enda "Mina"  kujunemise aeg.
Väga tähtis natuke ja õigel ajal peatuda, osata öelda "ei", õppida eristama tõde ja vale, headust ja kurjust, leida oma elu mõttetera!