Varane metalliaeg      Eesti territooriumilMõiste "animism"      tähendus    1. 1) pronksiaeg (II aasttuh.
Keskel e. Kr.
-5 saj.
e. Kr.
) PRONKS = VASK + TINA.
Kasutati lähis-Idas.
On arvatud, et Eestisse on jõudnud pronks 1) Valgast ja 2) Skandinaaviast.
Esimesed pronksesemed on leitud Saaremaalt.
Siis õpiti kohapeal pronksi töötlema.
Vanim pronksiaeg IIa.
E. Kr.
valmistati kivist ja luust.
Hakkavad tegelema põllumajandusega,  seal hulgas ka loomade kasvatus.
Asulaid on leitud Lääne ja Lõuna  Eestis.
hakati kasvatama veiseid, sigu ja hobuseid.
Hobuseliha söömine keelati ära.

Maaharimisvahend - kõblas.
On tehtud kivist.
Levinud tööriistad on sirp (sellega koristati vilja, sellel on maagiline tähendus).
Leiti veekogudes, et saada paremat saaki.
Osati ka teravilja jahuks jahvatada.
Nad olid kasutusel 19.
ja 20. saj.
alguses.
Kultuuriainetest hakati kasvatama lina.
Eestlaste jaoks on see väga sünvoolne.
Väga vanad tekstiilileiud on leitud ja tööriistu.
(mis viitavad sellele, et linu on tehtud).2) RAUD.
On leitud egiptlaste haualt.
1300a.
e. Kr.
hakati looduslikult rauda sulatama.
Esialgu toodi Skandinaaviast rauda nii nagu pronksigi.
VANEM RAUAAEG.
1-5 saj.

Kalmete põhjal eristuvad Rooma Rauaajal selgesti Kesk- ja Põhja-Eesti, Lõuna- ja Lääne Eesti ja saarte suured piirkonnad.
Oli ka jaanitule tegemiskombed.
KESKMINE RAUAAEG.
5-8 saj.
p. Kr.
- peetakse suureks rahvaste rändamise ajaks.
See oli rahutu aeg.
Oli rohkem sõdu, konflikte inimeste vahel.
Konflikt tekib Skandinaaviaga.

Kivikalmed on leitud ka Eestist.
Inimesi ei maetud maa sisse, vaid pandi kividega ümber.
Inimesed hoolitsesid surnute eest.
Surnutele pandi ka asju kaasa: tööriistu, ehteid... Inimesed peitsid oma varanduse maa alla, et vargad ei saaks neid kätte.
Rootslased pidasid kõige rikkamaid matusi.
Lõuna-Eestis maeti inimesi liivakääpadesse.
Hakkavad tekkima suured asulad.
Igas külas oli oma pealik.
Pealikuks sai kõige rikkam.
Hakkati kasutama sõna "kuningas".

NOOREM RAUAAEG.
9-13 saj.

p. Kr.
Inimesed hakkasid rohkem tegelema maaharimisega.
Asulad koonduvad veekogude äärde.
Kasutusele tulevad sirP, vikat, kirves.
Majanduslik olukord inimestel tõuseb, toitu jääb üle, inimesed kauplevad oma viljaga.
Tuleb kasutusele käsitöö, meisterdamine, kaubandus.
Maad pärandati oma lähimatele sugulastele: isa - pojale.
Hakkavad tekkima mõisad ja inimesed hakkavad kasutama võõrast jõudu.
Aga riiki ei teki.
Teistes linnades hakkas tekkima linnakultuur aga Eestis ei tekkinud.
2) Mõiste "animism" tähendus.

Tol ajal inimesed arvasid, et kõikidel asjadel on hing.
Näiteks: puudel, rohul, majadel, lilledel.
Neil kõikidel on hing.