1.
Iseloomustage EW kirjanduselu.

2. Milliseid muudatusi tõi pärastsõjajärgne kollektiviseerimine kaasa külaühiskonda?

3. Mida tähendas II Maailmasõda eestlaste jaoks?

1. Pärast 1905. aasta revolutsioonist eesti kirjanduselu hakkas arenema.
Ilmus kirjandusorganisatsioon "Noor Eesti".
Selle liikmeteks olid Gustav Suits, Fr.
Tuglas, J. Aavik jt.
Nad tahtsid tutvustada rahvast Euroopas toimuvatega.
Nad andsid välja samanimelist albumit.
Aga see oli enne Eesti Vabariigi iseseisvust.
Aga pärast seda, kui Eesti sai iseseisvust, paranesid haridustingimused.
Tekis haritlaskond ja ilmus palju haritud inimesi.
Väga populaarseks sai A. H. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus".
Väga populaarne oli ka luule, nt.
M. Underi looming.
Hakkas arenema ka proosa.
Trükiti välja väga palju raamatuid.
Ilmusid ka sõnastikud ja teadusraamatud.
Oli aeg Eesti ajaloos, millal siin oli Vene valitsus ja hakati hävitama eesti raamatud, mis ei meeldinud enamlastele ja sulgeda ajalehed.
2. Pärastsõjajärgne kollektiviseerimine tõi kaasa palju muudatusi.
Pärast sõja eesti talupoegadet võeti ära maad, kui nad ületasid 30 ha.
Ülejäänud maal tehti sovhoose.
Hakkas massiline küüditamine, kus küüditatuid olid enamasti lapsed, naised ja vanad inimesed.
Niisugusel moel vabastati maad.
Inimesed kartsid seda, ja hakati vaqbatahtlikult liituma kolhoosi juurde.

3. Teine Maailmasõda tähendas eestlaste jaoks mitu aastat Nõukogude Liidu valitsuse all.
Eesti rahvas oli harjunud ise otsustada oma saatuse, nad tahtsid olla vabad ja omama oma talud, maad.
Seda nendel ei olnud II Maailmasõja pärast.

Eesti majandus ja kultuur ei arenenud.
Maad olid laostunud.
Eesti kaotas veerandi oma elanikust.
Toimus massiline küüditamine.
Eesti oli üks sellest maast, kes olid raskesti laostanud II Maailmasõjal ja kellel olid suured raskused ja kannatused.