Selles klassis korraldatav test oli samuti anonüümne.
Testis osalesid kokku 30 õpilast.
Küsimusi oli 28 ,esimesed 18 olid samas nagu 7. klassi testis, niimodi ma tegin sellepärast, et tahtsin kontrollida ja võrrelda teadmisi, kuivõrd nad on paranenud, arenenud või hoopiski vastupidi.
Testisse ma lisasin juurde  10 küsimust.

Esimeseks küsimuseks oli nimetada Eesti riigisümboleid: palju õpilased nimetasid Eesti rahvuslindu,-lilli-kive(kokku 16),ainult 14 vastasid õigesti,seega kirjutasid eesti vapu,lippu ja hümni.
Õpilastel ei ole selge,mis on rahvasümbolid ja mis on riigi sümbolid, võrreldes 7. klassiga oli vastajate arv suurenenud.
Teine küsimus puudutas eesti hümni sõnadeautori ja õigesti vastajaid oli 2, seega võrreldes 7. klassiga selle küsimuse oskajate arv suurendas ainult ühe inimese võrra, 23 õpilast olid aga kindlad,et sõnadeautor on Johann Voldemar Jannsen.
Järgmised küsimused olid eesti rahvuslinnust ja rahvuslillest , sellele küsimusele vastasid õigesti  peaaegu kõik õpilased, 2 aga pakkusid rahuslilleks sinilille.
Eesti presidenti nimetasid õigesti kõik õpilased, samas kõik nimetasid õigesti eesti rahvuspuud.
Aga nendele küsimustele vastuseid peavad teadma kõik kuna need on baasteadmised kultuurist.
Seitsmes küsimus oli laulupeost:7.
klassiga võrreldes teadmised on märgatavalt paranenud, 25 30st õpilast kirjutasid õigesti aasta, 18 kirjutasid õigesti, et see toimub iga 5 aastat ja kõik vastasid , et esimene laulupidu toimus Tartus.
Ma arvan , et õigesti vastanute arv suurenes ka sellepärast, et 11.
klassis on 35-tunniline kursus eesti kultuurist.
Järgmisele küsimusele iseseisvuspäevast vastasid kõik õpilased õigesti, rahvuseepose nimi kirjutasid ka kõik õigesti.
Rahvuslauludega esinesid ka raskusi, aga olukord võrreldes 7. klassiga on paranenud.
Oli nimetatud palju õigeid variante ja õigesti vastasid 16 õpilast,14 ei olnud  midagi kirjutanud, oli ka naljakaid vastuseid, nt.
eesti rahvuslauluks osutus räpp laul"Me pappi ei saa", samas tahaks mainida, et õpilastel on selge piir rahvuslaulude ja eesti hümni vahel, nimelt mitte keegi ei ole kirjutanud eesti hümni.
Järgmises küsimuses oli vaja nimetada eesti muistsete jumalate nimesid:valesti vastanuid oli rohkem kui pool klassst(16 inimest) ning õigesti vastasid 14 õpilast,nad pakusid mitu variante,aga enamus vastas "Vanaisa".Järgmise küsimuse ülesanne oli nimetada eesti vanasõnu, selle ülesannega said hakkama18 õpilast(60%) ning 12 ei ole midagi kirjutanud, võrreldes 7. klassiga, on õpilased palju juurde õppinud.
Kõike levinum vastus oli "kes ees,see mees".
Kolmeteiskümnendas küsimuses oli vaja antud mõistatusele kirjutada õigeid vastuseid:oli kokku 3 mõistatust,oli 2 õpilast,kes on vastanud kõigidele küsimustele ,8 õpilast vastasid kahele mõistatusele, 7 kirjutasid ühe vastuse ja 13 ei ole vastanud mitte ühtele küsimusele, seega 11.
klassi teadmisteskaal on palju kõrgem, kui seitsmendal klassil.
Järgmise küsimuse rahvakalendri päeva tundmisest oli nimetatud hästi palju erinevaid päevi, kõige populaarsemad olid Jaanipäev, Jõulud,Emadepäev.
Mind huvitas ka selline asi, et milliseid päevi õpilased tähistavad ,vastused olid sellised:esimene on Jaanipäev,siis Jõulud ning kolmandal kohal Mardi-ja Kadripäev.
Viieteistkümnendal küsimusel oli vaja nimetada eesti kirjanikke.
Ainult 2 õpilast ei ole midagi vastanus, ülejäänud 28 pakkusid erinevaid vastusevariante, oli ka mõnus, et nimetati nii 19. sajandi kirjanikke, kui ka kaasaegseid kirjanikke.
Kuna selline teema on 11 klassi spetsiaalses kultuuriprogrammis, me võime näha, et tulemused on väga head.
Järgmises küsimuses oli vaja nimetada tuntumad eesti teatreid, näitlejaid, lavastusi:oli mainitud palju teatreid, aga peamiselt Tallinnas asuvaid, näitlejäid mainisid ainult  6 inimest ning lavastusi kirjutasid 6 inimest, seega teatriteadmised ei ole eriti paranenud.
Veel oli vaja nimetada kultuuritegelasi, kes on eesti rahakupüüridel, olid päris palju konkreetsed vastuseid, aga 7 õpilast pole midagi kirjutanud.
Järgnevas küsimuses Kreutzwaldi kohta olid kõik õiged vastused, mõned aga isegi nimetasid tema eluaastaid.
Lydia Koidulast olid õigesti  vastajaid vähem , 27 30 st.
Rahvatansu teadsid 18 õpilast (60%), esimest eesti ajalehe nime mainisid 24 õpilast, ning eesti rahvusärkamisaega algust nimetasid õigesti vaid pool küsinutest(15 inimest), eesti aabitsast ja selle koostajast mitte keegi ei ole nimetanud.
Samas ma tahtsin teada, et milliseid kaasaegseid eesti kirjanikke õpilased oskavad nimetada: 14 pakkusid erinevaid variante, 16 aga ei ole mitte midagi kirjutanud.
Järgmine küsimus oli suhteliselt raske, nimelt oli vaja kirjutada oma teadmisi "kasettpõlvkonnast", vastuseid oli absurdseid, aga mitte ühtki õiget ei ole olnud.
Veel ma küsisin õpilaste teadmisest eesti filmidest 23 õpilast(76%) nimetasid mitmesuguseid filme, ülejäänud 7 , aga ei vastanud.
Viimane küsimus oli Balti ketist ja ma palusin kirjutada oma teadmisi tollast ajast, tulemused olid järgmised:1/3 ei ole midagi kirjutanud,16 kirjutasid ainult kuupäeva ja ainult 4 kirjutasid lisaandmed.

Üldiselt on teadmised kultuuriloost  11.
klassi jaoks keskmisest madalamal tasandil,kuna sel õppeastmel kõik tähelepanu on suunatud riigieksamile st.
keeleõppimisele.

Nõrgad kohad kultuuriteadmises on eesti teater, eesti esimene aabits ning sündmused mis viisid eesti iseseisvusele("balti kett) ning  kaasaaegne eesti kirjandus("kasettpõlvkond"),tugevad kohad on aga eesti vanasõnade teadmine,mõistatustele vastamine,teadmised kultuuritegelastest(Koidula,Kreutzwald),eesti ajalehest ja eesti tantsust.