Oma tööhüpoteesi tõestamiseks ma korraldasin testid.
Test oli anonüümne , seega õpilased said ausalt kirjutada mida nad teavad ning mida ei olnud teadnud, siis võiksid vabalt tühja kohta jätta, kuna see töö ei ole hindeline harjutus, siis ei ole vaja pingutada ning maha kirjutada selleks ,et saavutada häid tulemusi.
Mul oli tehtud 2 testivarianti: esimene oli 7. klassi jaoks ja koosnes 18 küsimustest ja teine oli 11.
klassi jaoks ja koosnes 28 küsimutest.

Kokku oli läbi küsitud 32 õpilast.
Esimeseks küsimiseks oli: millised on eesti riigisümbolid ning vastusteks ma ootasin eesti lippu,hümni ja vapi ja selliseid vastuseid kirjutasid ainult 5  inimest 32st ,6 ei teadnud üldse vastust ja ülejäänud hakkkasid kirjutama kes on rahvuslind,-lill,-kivi, aga selleks oli mul eraldi küsimused.
Teiseks küsimuseks oli : kes on eesti hümni sõnade kirjutaja, vastusteks olid mainitud: Jakob Hurt, Jakobson, Johan Voldemar(perekonnanimi oli paljudel inimestel lihtsalt puudu), oli ka Frederik ning 8 inimest 32st ei kirjutanud mitte midagi vastuseks ning 11 inimest kirjutasid "Johan Voldemar Jansen", 9 õpilast arvasid,et hümni sõnade autor oli Frederik Pacius ja õiget vastust-"Lydia Koidula" kirjutas ainult üks õpilane.
Selline tulemus võib olla põhjustatud sellega, et Pacius on helilooja ja Koidulat ei mainitud sellepärast ,et arvati ,et ta töötas Jannseni juhendamise all.
Küsimused, mis puudutasid eesti rahvuslidu, -lilli, -puu olid kõikidel õiged vastused, ainult 2 õpilast ei suutnud kirjutada, mis on rahvuspuu.
Selline suur arv õigeid vastuseid oli põhjustatud sellega, et et rahvussümbolid hakatakse õppima  alates 1. klassist ja iga aasta korratakse, samas need sümbolid on kirjas paljude eesti keele õpikute esikaanetel.
Oli ka küsimus eesti presidendist ning kõik andsid õiged vastused, ausalt öeldes ma ei ole oodanud mitte midagi muud.
Küsimus laulupeost tekitas päris palju probleeme:õpilastel ei ole selge millal ja kus oli esimene laulupidu, kui tihti seda peetakse, mitte keegi ei osanud anda täpset vastust, oli pakutud palju absurdseid vastuseid:"Seal inimesed laulavad rahvuslaule","laua peal oli esimene","oli Voldemar Jannsen".
Paljud teadsid, kus oli esimene laulupidu,10  õpilast  teavad kui tihti seda peetakse.
Ja 2 inimest on maininud, millal oli esimene.
Selle põhjuseks  võib olla see, et laulupidu korraldatakse väga harva, see toimub suvevaheajal ja sel perioodil ei saa midagi korraldada, et õpilastele sellest lähimalt rääkida(nt.minna  koos laulupeole).
See, mis puudutab iseseisvuspäeva, paljud andsid õiget vastust(seega 26 õpilast), 4 ei olnud midagi kirjutanud ja 2 andsid kummalist vastust:16. veebruar ja 24 detsember.
Miks vastused olid sellised,seda on väga raske arvata.
Järgmine küsimus puudutas eesti rahvuseepose nimet, väga paljud teadsid õiget vastust,oli ka  vastuseks pakutud " kalev", ning 6 õpilast ei osanud vastata.
"Kalevipoja" eepost õpitakse 5. klassis, sellest räägitakse palju koolis ja igapäeva elus ning mis põhjustas vastuse puudumist on raske välja selgitada.
Samas ma küsisin raskeid küsimise:palusin nimetada eesti rahvuslaule, 1/3 küsitlenust ei kirjutanud mitte midagi, 1/3 pidas eesti hümni rahvuslauluks ja niigi kirjutasid, ülejäänud pakusid mitmesuguseid õigeid vastuseid.
Selle tulemuse alusel tuleb kindlasti muutuda õppekava, lisada sinna audiomaterjale selleks,et õpilased saaksid endale ette kujutleda, mis see rahvuslaul üldse on, samas lapsi ei huvita rahvuslaulud ka sellepärast, et seal on kasutatud vana sõnavara, millest õpilased aru ei saa.
Sama  oli eesti vanasõnadega, mõned õpilased ajasid segamini rahvamõistatusi ja vanasõnu, seega tulemus oli selline, et mitte ükski õpilane ei vastanud sellele küsimusele, aga vanasõnu tihti läheb vaja igapäevases elus, kui on vaja midagi kommenteerida või õpetada vanasõna kasutamise abil, samas see aitab rikastada kõne.
Ma arvan, et õppekavas saaks pühendada kas või üks tund õppeaasta jooksul selleks,et sellist olukorda parandada, samas tuleb enne õppeteksti lisada vanasõnu, mis selle teksti sisuga hästi omavahel sobiksid.
Järgmiseks küsimuseks oli  vastata mõistatustele ja tulemus oli peaaegu sama kui eelneva küsimusega, seega mitte keegi ei osanud vastata.
Rahvatarkuste teadmine on väga nõrgal tasemel.
Testis ma küsisin ka eesti muisete jumalate nimesid ja vastuseid sain väga erinevaid, mõned olid väga naljakad, näiteks: "Kalevipoeg","Jeesus","Lydia".
Järgmised küsimused olid rahvakalendrist:nimelt palusin kirjutada missuguseid rahvakalendripäevi nad teavad.
Kõige rohkem teati: Jõulud, Jaanipäeva,  Suurt Reedet, Vastlapäeva.
Järgnev küsimus kõlas nii: milliseid rahvuspidusid õpilased tähistavad, peamised vastused olid:Jõulud, Vastlad, Jaanipäev, Mardi-ja Kadripäev.
Peredes tähistatkse üpris palju pühasid, teadmised pühadest on  põhjalikud ka sellepärast, et nendest koolis räägitakse palju, korraldatakse nende peode tähistamine ja näidatakse traditsioonid.
Järgmises küsimuses oli vaja nimetada eesti kirjanikke.
Vastuseid oli palju ja kõige rohkem nimetati Eno Rauda, see oli kuidagi imelik, kuna see kirjanik kirjutas peamiselt väikestele lastele,oli mainitud ka Ellen Niit, paar inimest mainisid Lydia Koidulat, Tammsaare,Vilde, Smuul ,aga mingil põhjusel eesti kirjanikke hulka oli sattunud ka Astrid Lingren ja Rudolph Tobias,oli ka kummaline see, et ainult üks õpilane nimetas O. Lutsu, kuigi tema teosed õpetatakse koolis, kirjutatakse sellest kirjandeid.
Võrreldes teiste küsimustega, selle küsimusele vastajaid oli üpris palju ,aga siiski leidus 2 õpilast kes ei olnud  vastanud midagi.
Eelviimaseks küsimuseks oli nimetada eesti tuntumad teatrid, näitlejad, lavastused.
Paljud õpilased(99%) nimetasid ainult Tallinnas olevaid teatreid ja ainult tuntumaid:teater "Estonia" ja "Vene teater", näiteks "Vanalinnastuudiost" ei ole juttugi, ainult üks õpilane nimetas "Vanemuine".
Teatri hulka ka õpilaste arvates kuulusid "Coca-Cola Plaza" ,kino "Kosmos" ja "Sõprus".
Lavastusi teadis ainult 1 õpilane 32st, näitlejaid ei ole mitte keegi kirjutanud.
Need tulemused näitavad kui viletsad on laste teadmised eesti teatrielust, seega ka kultuurist, kuna see on kultuuri lahendamata osa.
See veelkord tõestab, et õppekavas on väga vähe aega jäätnud kultuuriõppimiseks.
Viimane küsimus kõlas nii:millised kultuuritegelased on eesti rahakupüüridel, tulemus oli selline, et 15 õpilast ei ole midagi kirjutanud, pool küsitletust (15) andsid täieliku ülevaade ja 4 mainisid ainult Lydia Koidulat, oli ka üks originaalne vastus:"Kalevipoeg".
Sellist küsimust küsides ma olin kindel ,et saan konkreetsed vastused.

Teksti analüüsides ma sain teada, et et õpilaste teadmised kultuurist on  madalal tasemel.
Nõrgad kohad õppekavas on:teater, lavastused, näitlejad, kirjandus:eesti kirjanikud, laulupidu ja sellega seonduvad traditsioonid, eesti vanasõnad, muistendid, tarkused, rahvuslaulud-sellele kõigile tuleb rohkem tähelepanu pöörata uue õppekava koostamisel.
Õpilastega vesteldes selgus, et nad tahaksid rohkem teada tetritest, muuseumidest, kirjanikest, kirjandusest just 20 sajandi,see, mis ei pakkunud huvi neile olid rahvuslaulud, kuna sealolev keel on väga raskelt arusaadav, samas nad mainisid , et nende arvates rahvapärimuse õpetamisele on  pööratud vähe tähelepanu, rohkem tegeldakse keelestruktuuridega.