Iga haritud inimene peab teadma rahvapärimust.
Nii enda maa rahvapärimust kuid ka õpetatava keele või valitud elamiseks maa rahvapärimust.

Praegune õppekava ei pea seda oluliseks.
Rahvapärimuse ja kultuuri õppimiseks on andnud väga vähe aega.
Oluliseks peetakse eesti keele õppimine ja valdamine, aga on  kuidagi kummaline, kui keelt vabalt valdav inimene ei oska midagi öelda selle rahvapärimusest.

Selliste tundide jooksul, mis on määratletud rahvapärimuse õppimiseks, saab anda vaid lühiülevaade, kuigi loomulikult see pole piisav.

Samas vene koolid ei saa midagi õppekavas muuta, see initsiatiiv peab tulema Haridusministeeriumilt, kes peaks ise muutma õppekava sisu.
Aga ma arvan, et praegu seda ei maksa lootagi, sest oluliseks punktiks peetakse keele õppimine ja valdamine mitte õpetatava keele rahva kultuuriga tutvustamine.

Kultuuriloo jaoks ei ole eraldi koostatud õppekava, see on eesti keele õppekavas ja sellest õppekavast ma valisin ainult need osad, mis puudutavad kultuuriloo õppimist.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.