Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eestimaa alati laulis.
Vanasti ja praegu emad laulsid oma lastele, lapsed laulsid omavahel mängimas, mehed laulsid töö tegemises.
Emad suuliselt jätsid oma lastele laulud vanasti, et need juba oma lastele jne.
Rahvalaul koosneb 2 osast: regilaul ja riimiline rahvalaul.

Regilaul on tänapäeval põhiliselt kadunud, aga seda võib leida veel Setumaal, Kihnus.
Laulsid naised, sest mehed olid meres käimas või kuhugi veel käimas, aga naised pidid kodutööd tegema, lastega istuda, käsitööd või toitu tegema.
Regilaul on ilma pillideta, suuline ainult.
Riimiline laul oli kasutatud kirikutes salme lauldes.

Laulud kirjutati ümber, hiljem trükiti, et neid saaks laiemale levikule viia.

Rahvalaulul on 3 põhiosat olemas: laul, pillimäng ja tants.
Need on väga seotud omavahel.
Lauluteel võib ennast väljendada.

Eestis vanasti laulsid mehed ja tegelesid ainult meeskoorid.
Esimesel laulupeol, mis toimus 1896 aastal Tartus, esindas 46 meeskoori ja mitte ühtegi naist.
Pärast peo suurendamist, 1933 aastal lisandusid naiskoorid.

Laulupeost sai suursündmus rahvasele, alates kuuendast peost laulupidu kolis Tallinnasse.

1994 aasta juulis toimus toppelt laulupidu, sest et toimus 125, laulupidu kahes linnas - Tallinnas ja Tartus.

See oli nii seotud omavahel, nagu üks pidu kahe osana.

Üleeestiline laulupidu on ka tänapäeval kõige tähelepanuväärtsem sündmus Eestis.
Eesti rahvalaul praegusel ajal sai suure mõju lähedamatest rahvastest (Venemaalt - bajaani mängimise).

Rahvalaul on väga populaarne.
Meil tihti toimuvad rahvafestivalid, mitmesugused üritused seotud rahvamuusikaga ja tantsiga.
Laula sa ka!