Eesti keele kui teise keele test  Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Muusika on imelene asi, seest ta võib teha erinevaid tuju, kuulamises inimene mõtleb oma elust, loodust, maailmast, armukest, vanematest ja nii edasi.
Ja mõjub muusika.

Ei ole imelik, et kõik inimesed, jooksul maailma ajalugu, laulavad.
Laul aitab, ta rahuneb ja mõjub positiivselt kuulatajate peal.

Eesti ajaloos olid rasked ajad, aga nüüdne Eestimaa ja eestlased on õnnelikud, sest nad on vabad.
Ilma laulmiseta inimesed ei saanud hakkama võistlema.
Laulmine aitas alati: kui inimene oli üksi, kui töötas, kui oli koos oma perega.
Kui laulu meloodia on rütmikas, siis keha tahab liiguda ja tunda rütmi.

100 aastad tagasi laulmine ja maaelu oli seotud teine teisega.
Kui ema jutustas muinasjuttu oma lastele, siis ta pani oma jutus meloodia peale ja tekkis unelaul.
Kui isa töötas põllul, ta laulas.
See oli normaalne asi.

Jannsen koos "Vanemuisega" otsustas kujuda esimene ülemaaline pidu, kus inimesed saaksid laulma.
Ja juba 1869. aastal korraldadi esimene laulupidu.
See juhtus Tartus.
Ja see oli eesti rahvusliku liikumise kõrghetk, kus nad tunnasid oma jõudu ja vabu.
Juba 1896. aastal laulupidu kolis Tartust Tallinasse.
Mitu aastad hiljem laulupeos võttis osa lapsed, naised, poisid.
See näitab, et armastus rahvalaulmise juurde oli suur.
Ja see armastus liigus edasi ja edasi, mis rõõmustab.

1869. aastal oli laulupeol juubel - 100. aastad.
See oli väga tähtis päev.
Seal kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul "Mu isamaa on minu arm", mis tõusis ülerahva tuju.

1994. aastal oli sünnipäev laulupeol - 125 aastad.
Tol aastal kogunesid tuhandeid lauljad.
Korraldati üldlaulupidu samal ajal kahes linnas - Tallinnas ja Tartus.
Ehitus ja sisu oli omavahel samad ja seotud ja sellepärast võib öelda, et see oli üks pidu, aga ainult kahes linnas.

Eestlaste tahtmine, et nende maa oleks iseseisvus ja vaba, tegi rahva ühe rahvana.
Toimus rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole, mis sündis laulupidu.

Nüüd kui me kuulame "laul" ja "rahvas", mõistame laulupidu, sest nüüd neid sõnu on seotud üks teisega väga tigedalt.
Ja see teeb eestlastest rahvas, kes laulab mures ja õnnelikus.

Analüseerimine rahvalaule me tutvume ajalooga, milles me saime teada elust.