Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Ma arvan, et eestlased on laulurahva, sest esimene laulupidu toimus Eestis (Tartus 1869. aastal) ja sellel laulupeol oli palju koore, tantsijaid ja kuulastajaid.
See sai aluse laulupidude traditsiooniks.
Eestlased on ka väga musikaalseid, sest nad laulavad väga ammu.
Väga tihti seda tegid naised käsitöö tehes.
Laulupidu - see on väga tähtis üüritus eestlasteks, sest seal nad võivad näidata oma oskusi ja vaadata mida oskavad nende välismaalseid külastajaid.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918 aastal ja Vabadussõda muutusid laulupeod muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928.) Alates 1947. aastal toimunud XII üldlaulupeost olid pidustused nõukogude korra tingimustes kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli ja suunamise all.
Repertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule.
1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva.

Nõukogudeaegsed laulupeod kujunesid omamoodi rahvusliku identiteedi hoidjaiks.
Samuti sisaldas 1980ndate lõpus alanud ja Eesti taasiseseisvumiseni viinud nn teise ärkamisaja repertuaar muusikat, mis tugines regilaulu traditsioonile või esindas eelmisest sajandist pärit isamaalisi laule.

1994. aasta juulis kogunesid tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole, et tähistada 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni.
Tol suvel korraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda ja sedapuhku erakorraliselt kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.
Mõlema peo ülesehitus ja sisu oli omavahel seotud ja põhimõtteliselt sama, seepärast võib neid käsitleda ühe peo kahe osana.
Ja võib öelda, et eestlased on laulurahva, sest nendel on nii kaua elad see laulupidude traditsioon.