Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eestis, nagu teistedes riikides, on omad ajalugu, sündmused, traditsioonid, oma ühiskond ja nende huvialad.
Eesti ajalugu on väga huvitav.
Eriti mulle meeldib see, et kuidas ilmus meie rahvalaul, teda sündmused ja erinevad faktid.
Näiteks, loengust ma sain teada, et eesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärsiliseks rahvalauluks.
Veel huvitav oli see, et eesti muusika folkloor koosneb mitmes osas: laul, tants.

Oli väga kasulik kuulata kuidas organiseeritsid erinevad vanad rahvalaulupeod.

Vanadel aegadel lauldi üksi olles, töötades, last kiigutades.
Rahvalauludes kajastub rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.
Oli huvitav teada see, et ajaloolise tähtsusega sündmuseks kujunes esimene ülemaaline laulupidu 1869.
Tartus, mille korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas J. V. Jannseniga.
Ühtlasi sai sellest muusikaline suursündmus.
Sellest sai alguse laulupidude traditsioon.
Need kõik faktid on väga kasulikud ja huvitavad.
Seltsist ma lugesin, et eriti meeliülendavaiks said nõukogude ajal laulupidude lõpetamised, kui vallandusid rahvuslikud tunded ja kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul "Mu isamaa on minu arm".
Siit kujunesid nõukogudeaegsed laulupeod omamoodi rahvusliku identiteedi hoidjaiks.

Oli veel üks väga huvitav sündmus, et Vanema ja Euroopast laenatud laulutraditsiooni koosmõju lõi 19. sajandil eeldused uue, riimilise rahvalaulu tekkeks.
Riimiline rahvalaul on erinev kui regivärsiline rahvalaul.
Ta on värsimõõdult ja autor on teada või on tema isik tuvastatav, kirjalik ülestähendus - laululehed ja salmialbumid levisid trükitult.
Ma, muidugi, ei saa kirjeldada kõiki neid rahvalaulu sündmusi, aga, tõsiselt ma olen teadnud palju uusi asju.
Uus rahvalaul iseloomustab, nagu loengus öeldi "Riplim" - uued erinevad žaanrid.
Nagu öeldi, et regilaulu laulsid eriti naised.
Meestel oli ka võimalus laulda pulmades.
Ma arvan, et viimastel aastatel inimesed hakkavad rohkem rahvalaulu laulda.
See on vahva!

19. saj.
hakkati kasutama muusikainstrumente.
Tänasepäeval heelilojad ka püüavad kasutada rahvusliku muusika stiilit.
Nad tahavad näidata meile, et vanad muusika traditsioonid on väga ilusad.
Meie Eestis on väga palju erinevaid folkloorirühmi.
Näiteks, Lõuna - Eestis on üks väga hea rühm, kes laulab - "setu" - see on vanim eesti keele keel.
Ma ka kuulsin seda keeli, ta on, minu jaoks, raske, aga väga ilus ja huvitav.
Põhimõteliselt, kõik tänasepäeva ansamblid püüavad esitada meile rahvalaulu stiil.
Tänapäeval, ma mõtlen, Eestis on palju erineva folkloori.
See on tore!
Inimesed võivad leida, mida, nende jaoks, on väga huvitav ja kasulik.
Lauldes nad lõõgastuvad, puhkavad.
Meil on praegu väga kiire ja raske elu, ja see on väga hea, et Eestis, erinevates lindades, ilmuvad ja ilmuvad erinevad rühmad, kui laulatakse eesti vana rahvalaulu.
Inimesed hakkavad rohkem tegelema eesti ajalooga ja uurima erinevaid fakte.
Kui ma käisin gümnaasiumis, ma ka laulsin ühes ansamblis, kus esinesime ka eesti rahvalauludega.