Esimene vastus  pealkirjas püstitatud küsimusele on see, et mõlemal aastal on Eesti ja  Venemaa suhted olnud madalseisus.
Teine vastus on see, et mõlemal aastal  on Eesti elanike usaldus Euroopa Liidu vastu olnud ülikõrge.

Ei pea olema Juhan Kivirähk ega Marju  Lauristin, et leida siit selge seos - kui suhetes Venemaaga on kriis,  siis väärtustab see eestlaste jaoks Euroopa Liitu kuulumist.
2007. aastal oli Eesti toetus Euroopa Liidu liikmelisusele tipus siis, kui  pärast pronksiööd rünnati Moskvas meie suursaadikut Maria Kaljuranda  ning Euroopa Liidu eesistujamaa juht Angela Merkel nõudis tema  diplomaatilise puutumatuse kaitsmist.

Tänavuse aasta lõpuks on Eesti elanike niigi  tugevat toetust Euroopa Liidule tõstnud Euroopa Liidu 20 viimase aasta  kõige tõsisem vastasseis Venemaaga.
Riigikantselei tellitud iga-aastase  avaliku arvamuse küsitluse kohaselt pidas tänavuse aasta lõpus Eesti  kuulumist Euroopa Liitu õigeks 84% protsenti küsitletutest.
Pronksiöö  järel oli see number vaid ühe protsendi jagu kõrgem.
Euroopa Liit vaenlaste listis Ent  oluline on ka rõhutada, et vastasseis Venemaa - Euroopa Liit ei  vähendanud tänavu meie venelaste toetust ELi kuulumisele.
Sama küsitluse  kohaselt peab 70% Eestis elavatest venelastest meie kuulumist Euroopa  Liitu õigeks.
Kuigi esimest korda ajaloos pani Kreml oma propagandas  vaenlaste sekka peale NATO ja USA ühemõtteliselt ka Euroopa Liidu ning  paraku elab suur osa meie muulastest Kremli loodud inforuumis.
Pideva  Vene kõige mõjukama teleuudisteprogrammi Vremja vaatajana tajusin ikka  ja jälle, kuidas Kreml kujutas Euroopa Liitu kui Washingtoni  jooksupoissi ning halvustas teda igati ja süstemaatiliselt.

Ent muidugi on 2007.
ja 2014. aasta vahel  peale sarnasuse ka mitu põhimõttelist erinevust.
Esiteks oli lõppev  aasta suhete madalpunkt Venemaaga mitte ainult 1,3 miljoni elanikuga  Eestile, vaid kogu 507 miljoni elanikuga Euroopa Liidule.
Kümneid ja  kümneid kordi on poliitikud ja ajakirjanikud tänavu korranud: Venemaa ja  Euroopa Liidu suhted pole kunagi olnud nii halvad 20 viimasel aastal.

Kremli otsus annekteerida Krimm ja toetada  separatistide tegevust Donetskis ning Luganskis oli uskumatu  rahvusvaheliste reeglite eiramine.
Aasta tagasi ei osanud ükski  maailmanimega poliitik ega politoloog midagi sellist ennustada.
Aga kui  Putin otsustas rünnata Ukrainat, siis tagantjärele tarkusega hinnates  oli vastus talle Euroopa Liidust selgelt üllatavalt üksmeelne ning  oodatust tugevam.

Kui augustis kehtestas Venemaa  vastusanktsioonidena sisseveokeelu Euroopa Liidu toiduainetele, siis  püüti sellega rünnata põllumajandust kui Euroopa kõige selgemalt ühist  poliitika valdkonda, et põllumeeste kaudu mõjutada Euroopa Liidu  liikmesriikide valitsusi.
Paraku alahindas Kreml Euroopat, soovitud  tulemust ei saavutatud.
Aasta lõpuks on juba selgesti näha, et Euroopa  Liidu, USA ja meie partnerriikide ühised sanktsioonid söövad Venemaa  majandust koosmõjus madala nafta hinnaga karmilt.

Vajalik välispoliitiline tööriist Kui tavapäraselt on eestlased tajunud Euroopa  Liitu kui majandusühendust, siis kriis suhetes Venemaaga on taas  näidanud Euroopa Liidu vajadust ka julgeoleku tagajana.
Oleme küll NATO  liige, ent NATO tööriistakastis pole praeguses olukorras nii mõjusat  tööriista nagu seda on Euroopa Liidu majandussanktsioonid.

Vahemärkusena - siin on tõsine mõtlemiskoht kõigile  neile Eesti kodanikele, kes 2003. aastal hääletasid Eesti liitumise  vastu Euroopa Liiduga põhjusel, et alles me ühest liidust tulime ja juba  teise liitu läheme.
Nüüdseks on ilmselge, et kui Eesti poleks teise  liitu läinud, siis oleks eelmise liidu mõju alla jäämine võinud meid  rängalt kummitada.

Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti  Maasikas tõdes oma lõppevat aastat kokku võttes, et kui viimastel  aastatel pidi ta sageli oma blogis kirjutama majandusest, siis tänavu  tuli tegelda ja rääkida suhetest Venemaaga.
Loodetavasti tuleb 2015. aastal Euroopa Liidult taas rohkem ning häid majandusuudiseid.
Kindlasti  annavad Euroopa majanduse paigalseisust väljatoomiseks uued Euroopa  Liidu juhid endast kõik.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude  Junckeri esimene algatus on 315 miljardi euro suuruse  investeerimispaketi abil Euroopa Liidu majanduse elavdamine.
Järgmistena  tulevad prioriteetide reas energialiidu ning digitaalse ühise turu  loomine, mis on mõlemad sama olulised majanduse elavdamiseks ning  julgeoleku tagamiseks.

Ent Hando Runneli üht tuntud luulerida ümber  sõnastades on selge, et ka 2015. aastal "ei saa me läbi Ukrainata".
See  ei tähenda ainult Euroopa toetust rünnaku ohvriks langenud naabrile,  vaid ka nende enda soovi muuta senine nõrk ja korruptiivne riik  tegelikult toimivaks ning oma kodanike huve kaitsvaks.

Ukraina ja ELi olukorda iseloomustab hästi üks  aastalõpunali: mis on erinevat Junckeri 315 miljardi suurusel  investeerimispaketil ning ELi abipaketil Ukrainale?
Junckeri paketi  puhul ei ole veel täpselt teada, kust raha tuleb, aga Ukraina abipaketi  puhul ei ole selge, kuhu raha kaob.