Kas  suudate meelde tuletada, millal teil viimati autojuhiluba vaja läks?
Pärast seda, kui juhiloa ja auto registreerimistunnistuse asemel piisab  ID-kaardist, pole plastist juhiluba enam praktiliselt vajagi.
Kui  inimene autoga välismaale sõita ei kavatse, siis juhiluba tuleb meelde  vaid siis, kui seda tuleb tähtaja möödudes minna ARKi büroosse välja  vahetama - juhiluba iga viie või kümne aasta, passi ja ID-kaarti iga  viie aasta järel.

Riigi poolt vaadates võib passi, juhiloa,  ID-kaardi ja muude dokumentide pidev uuendamine olla terve omaette  tööstusharu, mis annab tööd ja leiba ametnikele ning täidab lõivudega  riigieelarvet.
Juhiloa vahetus maksab 26 eurot.
Passi vahetus kallineb  uuest aastast märgatavalt 40 euroni, ID-kaart hakkab maksma 25 eurot.
See pole sugugi väike raha.

Kas on aga mõistlik neid dokumente kogu aeg  ümber vahetada, jooksutades elanikke ja koormates ametnikke?
Pelgalt  plastist juhiloa olemasolust ei sõltu ju inimese sõiduoskus.
Piisaks  vaid nõutava aja tagant e-tervisetõendi uuendamisest.

Mitu riiki Euroopas on väljastanud pikaajalisi  juhilube, mis kehtivad juhi 70. eluaastani.
Euroopa Liidus kehtivad  juhiload kuni 15 aastat.
Eestis seevastu palju vähem - juhiluba 10  aastat, C- ja D-kategooria luba viis aastat.
Me  räägime Eestist kui e-riigist koos e-valitsuse ja e-dokumendihaldusega.

Meelitame välismaalaste investeeringuid riiki, lubades e-residentsust.
Kuid samas nõuame Eestis elavatelt ja töötavatelt välismaalastelt, et  nad vahetaksid oma pikaajalise juhiloa kahe aasta jooksul Eesti  10aastase loa vastu.
Miks?

Kas aga üldse juhiluba füüsilisel kujul ongi vaja?
Olgem uuenduslikud: eesrindlikus e-riigis oleks e-juhiloa aeg ammu küps.

Plastist juhiluba võiks jääda - samuti kui  Eesti pass - neile, kes seda vajavad kehtiva juhtimisõiguse tõestamiseks  väljaspool Eestit.