Euroopas on LNG terminalide maht kokku ligikaudu 200 miljardit  kuupmeetrit gaasi aastas.
Selle aasta esimese 8 kuu jooksul oli mahust  kasutuses ainult 16 protsenti ehk enamik Euroopa LNG terminalidest on  alakasutatud.
Vaatamata sellele käib Baltikumis LNG terminalide  ehitamises võidujooks, kus üheks osavõtjaks on Eesti riik.
Imelikul kombel on kuulda ainult ühte korduvat argumenti -  energiajulgeolek.
Enne kui Eesti riik midagi nii suurt otsustab, tuleks  riigil esmalt lõpetada senine Eesti gaasituru moonutamine ning samal  ajal hoolikalt jälgida, kui hästi suudab Klaipeda LNG terminal Leedus  end majanduslikult tõestada.

Aastatel 2006-2007 tarbiti Eestis gaasi üle 1 miljardi kuupmeetri  aastas.
Praeguseks on gaasitarbimisest järele jäänud vaid veidi üle 0,5  miljardi kuupmeetri aastas.
Gaasitarbimise langus on Eesti  energiapoliitika tagajärg.
Riik on doteerinud kohalike kütuste  kasutamist ja samal ajal maksustanud maagaasi aktsiisiga, ehkki maagaas  on siiani Eestis kõige vähem keskkonda saastav kasutusel olev kütus.
Kolmel järgneval aastal tõuseb aktsiis igal aastal 20 protsenti.
See ei  soodusta hästi toimiva gaasituru teket, sest kellelgi pole tahtmist  investeerida languses olevale turule.
Kui mõnedes Euroopa riikides gaasi  tarbimine suureneb, siis Balti riikides ja Soomes see selgelt väheneb.
Kelle jaoks on Eesti riigil plaanis ehitada LNG terminal mahuga 1,2  miljardit kuupmeetrit ehk üle kahe korra mahukam kui Eesti praegune  gaasitarbimine?

Praegu on meil võimalus õppida Leedu Klaipeda LNG terminali  kogemusest.
Selle maht on 4 miljardit kuupmeetrit ning sealt võiks  tarnida gaasi kõiki kolme Balti riiki.
Vaatamata sellele, et Klaipeda  terminal avati suure hurraaga, on Leedu seim võtnud vastu seaduse, mis  kohustab Leedu tarbijaid ostma 25 protsenti gaasist LNG terminalist.
Terminali rajamise ja käigus hoidmise kulude katmiseks on pandud kõigile  Leedu gaasitarbijatele kohustus maksta 21,5 eurot tuhande kuupmeetri  kohta.
Lisaks on pandud kohustus osta LNGd kõikidele ettevõtetele, kes  toodavad ja müüvad energiat kooskõlastatud hindadega.
Lisandub veel  ülekandevõrgu tariif.
Kokku maksab ettevõtja LNG kasutamise eest 63,8  eurot tuhande kuupmeetri kohta, millele lisandub siis veel ka LNG enda  hind.
Viimaste andmete järgi on aga Leetu imporditud LNG hind võrreldes  torugaasiga 10 protsenti kallim (Reuters).

Lisaks on viieaastane leping Statoiliga ainult ajutine kinnitus, et  terminal esimese viie aasta jooksul kahjumit ei toodaks.
Leedu endine  energiaminister Leonas Asmontas nimetab Klaipeda projekti suurimaks  poliitiliseks läbikukkumiseks Leedu energiasektoris.
Ta ütles mõne  nädala eest, et Leedu riik oleks võinud investeerida väiksemasse ja  vanemasse infrastruktuuri ning maksta 145 miljonit eurot.
Selle asemel  maksab nüüd riik järgmised kümme aastat 576 miljonit eurot maksvat  kallist infrastruktuuri ning siis ostab selle endale tõenäoliselt  suurema summa eest kui 145 miljonit eurot.
Lisaks mõjutab see ka Leedu  kaupade konkurentsivõimet maailmaturul, mis väheneb märgatavalt.
Seega  saab teha ainult ühe järelduse: Klaipeda LNG terminal ei ole rajatud  majanduslikest põhjustest lähtuvalt ning ei ole võimeline tegutsema turu  konkurentsis.

Alternatiivsed valikud on vajalikud, kuid hetkel ei ole mitte mingit  põhjust Eesti riigil LNG terminaliga ülepeakaela kiirustada, kui seni  sisseostetud torugaas on olnud alati tarnekindel ja soodsama hinnaga.
Riigil tuleks muuta oma aktsiisipoliitikat maagaasi suhtes ning jälgida  Klaipeda LNG terminali arengut, et mitte korrata Leedus tehtud vigu.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.