KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST FEK Mida tähendab balti erikord? Millega tegeles Õpetatud Eesti Selts ja kes sinna kuulusid? 1. Talupojad satuvad 2 isanda alla: vene tsaar ja kohalikud baltisaksa aadlikud. Umbes 90% tol ajal elavatest inimestest oli talurahvas maal. , 10% maa-aadlikud. Talupoeg oli veel pärisori kuigi Euroopas oli pärisorjus ammu kaotatud. Balti erikorra raames pärisorjus isegi tugevnes. Talupoegade vara püüti muuta mõisnike omandiks. Neid talupoegi, kes varem olid vabad või poolvabad, muudeti ka pärisorjadeks. Hiljem otsustati, et Rootsi aegsed seadused jäävad püsima. Säilis kodukari õigus - mõisnik võis talupoegadele ihunuhtlust jagada. üpris tihti põgenesid talupojad Venemaale. Kui põgenenud talupoeg üles leiti, põletati talle nähtavale kohale häbimärk. 1571. a. hakati välja andma entsüklopeediat. Selle mõte oli vabastada inimesed kristlikust dogmaatikast. Oli alanud valgustusaeg (Inglismaa _ Prantsusmaa). Arvati, et inimese mõistus suudab lahendada kõik probleemid. Need ideed jõudsid siia umbes 100-aastase hilinemisega. Balti erikord päästis eesti keele. Peeter I säilitas talupoegade privileegid, mis olid Rootsi ajast. Baltisaksa mõisnik õppis ära maakeele ja tegi kõik, et siinsed inimesed ei õpiks ära saksa keelt. Talupoegade protest omandas ka usulise vormi. 1730-1740 levisid Eestisse hernhuutlikud e. vennastekoguduslikud vaated. Nad uskusid, et jumala ees on kõik võrdsed. Inimese surm tähendas maisetest piinadest vabanemist, pääsemist paradiisi. Mõisnikud hakkasid oma vara jagama, et pääseda paradiisi. Hernhuutlaste kaudu said talupojad jumalasõnaraamatuid. Et vennastekoguduse liikmeks saada, pidi oskama lugeda, kirjutada, muusikat kirjutada (oma mõtetest, tunnetest). Pidi omama tänapäeva mõistes lausa kõrgemat haridust. Paljud jutlustajad õhutasid talupoegi mässama - mõisnikke röövima, nuhtlema. 1. Õpetatud Eesti Selts alustas oma tegevust 1838 aastal Tartu ülikooli juures. Koosolekud toimusid ja toimuvad nüüdki iga kuu viimasel kolmapäeval. Faehlmanni eestvedamisel hakati arutama eepose vajalikkusest. Faehlmann tõlkis eestikeelsed muistendid saksa keelde. ning korralda nn. "Kalevipoja õhtuid". Kui Faehlmann poleks ära surnud, oleks temast saanud "Kalevipoja" kokkupanija. ÕES-i kuulus veel Jakob Hurt.