Kui hästi kajastuvad (selles filmis) Eesti taasiseseisvumissündmused.

Kui inimesi "puudutab" midagi erakordset, midagi, mis seni tundmatu, võõras oli, siis esimene asi - sattutakse paanikasse.
Samamoodi oli ka siis, kui Moskvas oli kuulutatud erakorraline seisukord - sõjaväeline riigipööre.

Paanika, ainuke sõna, millega saab kirjeldada toimunut estis.
Mitte keegi ei teadnud mis saab, mis ees ootamas.
Filmi vaadates, tabas selline tunne - nagu ekraanilt vaatavad silmad, mis kaotasid lootuse säilitada oma riiki iseseisvana.
Samas inimesed hoidsid kokku ja see jõud oli niivõrd tugev, et nad suutsid vastu panna vene vägedele ja päästa ainukest sidekanalit Baltikumis - teletorni.
Ja see kõik selle juures, et nende peades olid keerlenud, veel värsked, Vilniuse rahva ja ja sõjaväe verised kokkupõrked.

"See mis üritab lahutada see teeb ka tugevamaks" Klassikaline muusika ei tähenda kunagi head.
Kui vaatamata kõigele eesti rahvas "säilitas" iseseisvuse ja see oli sama riik, mis ta oli enne putshi, kuid veel tugevam.
Eesti rahva meeleavaldused olid endale nii mõndagi "saanud", "võitnud" nende kolme augustu päeva jooksul.
Mis see on?
Riik, identiteet, rahvus, keel ...