Viikingiaeg Eesti territooriumilMõiste "muinasaeg" tähendus    1. Viikingiaeg (800-1050) muistsete skandinaavia retked.
Tol ajal kõige väärtuslikum metall oli hõbe.
Hõbedas arvutati loomade ja asjade hinde.
Kõige kallim oli hobune.
Koduloomi juba kasutati palju rohkem.

Toimub intensiivne kauplemine.
Müüdi karusnahku, mett, orje.
Oli juba võimalik saada välismaariideid.
1. Kujunevad mõisad, maa hakkatakse pärandama.
Aga oli ka palju röövimisi.
Sõjalisi konflikte.
9-10s.
tekkis Peipsi ääres Slaavi asustus.
Ajaga hakkasid slaavlastega tekkima ka konflikte.
Tänapäevase Tartu kohapeal asutasid (Jaroslav Tark) nad Jurjevi.
Slaavlased tahtsid, et siinseid asukaid neile ka maksu maksaksid.
Mis ilmselt ei meeldinud kohaliku rahvusele.
Inimesed tegelesid palju käsitööga ja põllumajandusega.
Tööriistad olid juba paremad ja mugavamad (kirved, saagid, ader) Siia toodi potikedrad.

Hakkasid levima saagid- laulud, kus jutustati sellest mis ümber toimus, sõjadest ja jne.
Hiljemal ajal levis ka sõnaraamat.

Väga tähtsaksedeks said inimese matused, juba olid kalmed.
Inimesed uskusid, et loodusel on eriline võim.
Olid pühad puud, allikad ja jne.

Tekkisid , praeguste maakundade, piirid.
See oli seotud ka loodesega ja kliimaga.

Tuli kasutusele uus kaalu süsteem.

1. Eestis on leitud palju võõramaiseid münte.
Seetõttu võib öölda et läbi eesti läksid paljud kaubateed.
2. Muinasaeg - kõik, mis oli ekr.
Inimese algne areng.
(Kiviaeg, pronksiaeg)