Ma olen eesti keelt õppinud algkursusel ja järgkursusel.
Ma arvan, et alati, kui inimene õppib võõrast keelt, ta õppib ka uut sest maast ja kultuurist.
Ma olen õppinud üsna palju Eestist ja eesti keelest.

Eesti vabariik Eesti rahvaarv on umbes 1 342 000 ja Eesti pindala on 45 227 km2, ehk Eesti on üsna väike maa.
5-6 tunniga võib sõitada maa läbi!
Eesti on Euroopa lidu ja ka NATO liikmesriik.
Pealinn Tallinn on Eesti suurim linn.
Tallinn on koduks ligi 400 000 inimesele.
Muud suured linnad on Tartu, Narva ja Pärnu.
Tartu on ülikoolilinn, aja Pärnu on suvepealinn.
	Ma olen ühe kord Eestis käinud, aga see oli umbes 15 aastat tagasi.
Ma arvan, et palju on muutunud, nagu palju on muutunud ka Soomes.
	Ma ei tea mõni eestlased, ainuld ühe noore naise, kes on minu töökaaslane.
See Kristiina on väga meeldiv ja sümpaatne inimene.
Ma arvan, et eestlased on ka soomlased, aga eestlased on rohkem sotsiaalne.

Eesti keel Soomlasele on üsna kerge eesti keelt õppida, siis soome ja eesti keel on sugulaskeeled.
Mõlemad keelt kuuluvad soome-ugri keeled ja läänemeresoomlased keeled.
Meil on ühiseid sõnad, näiteks maa, kala, armas, rikas, laulan, istun.
Soome ja eesti keelest on samasugune grammatika.
Eesti keel on väike keel, aga seda räägitakse Eesti kõigis kohis.
Eesti keelt räägitakse koolis, ülikoolis, teatris, ajakirjanduses - kõigis kohis.
Umbes 1 100 000 inimese rääkivad eesti keelt.
Suurim osa elab Eestis, aga osa elab Soomes, Rootsis, Venemaal ja mujal maailmas.
Aastat 1919 sai Tartu Ülikool esimese eesti keel professor ja eesti keel sai peaaineks.
	Eesti keeles on mõned laensõnad.
Näiteks saksa keelest laenatakse sõnad kool ja tiik.
Vene keelest on sõnad juust, plika ja tont.
Laensõnad öeldavad, milliseid kontakteid eestlaseil on olnud ja kes eestlaseid olnud võimul.