Ma olen aeg-ajalt natuke hajameelne.
Ma unustan asju ja väikeseid komistusi on juhtunud.
Klassikaline näide on minu prillid: ma otsisin ja otsisin minu prille, kuni lõpuks märkan, et need on minu silmade peal.
Ka telefoniga on juhtunud sama: ma helistan sõbrale ja samal ajal otsisin minu telefoni.
	Üks kord ma pidin ühele sõbrale helistama ja rääkima ühest teisest sõbrast, kes oli mind solvanud.
Kahjuks ma helistasin just sellele sõbrale, kellest ma pidin vestlema.
Minu äpardused juhtuvad tihti bussides.
Mõnikord ma unustan oma rahakoti ja bussikaardi koju või lähen valele bussile.
üks kord ma pidin sõitma kesklinnast Linnanmaale.
Ma läksin bussile, see oli number 9. Ma vaatasin maastikku ja olin rahulik.
Buss sõitis mööda Raksilast ja veelgi ma olin rahulik.
Siis ma äkki nägin, et ma olin sõitnud mitu kilomeetrit valet teed.