I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsus Eestis.
Aastal 2010 viidi läbi Eesti rahvaspordi populaarsuse uuring, mille käigus arvestatakse ja hinnatakse inimesi aktiivsus, osaleda rahvaspordiüritustel.
Uuringul osalevad inimesi pidid hinnata oma aktiivsus rahvaspordis, ja nimelt SEB Tallinna Maijooks.
Arvestatakse ainult naisi osakaal.

Aastal 2010 viidi analoogiline uuring läbi ka Tartus, kus arvestatakse naisi osavõtt Tartu maratonis.
Vaatlus viidi läbi umbes 22 aasta jooksul, et selgitada, kas kakskümne kahe aastaga on midagi muutunud, mis moodi muutused on toimunud.
Kahe uuringu tulemusi analüüsimisel selgeb, et 22 aasta jooksul rahvaspordi populaarsus on üldjuhul sai parane.
Selline kokkuvõte tuleb järgmistest näitatest.

Kui võrrelda Tallinna ja Tartu maakondi, tartlased, rohkene külastavad spordiüritustel, umbes 14000 inimesi 20 aastat tagasi.
Pärast see näit langes kuni 2000 inimesi.
Tartu maratonis osalejate arv pikkamisi kasvas järgmistel aastatel.
SEB Tallinna Maijooksis osalejate arv viimastel aastatel kasvas kuni 12000 inimesi, kuigi veel umbes 20 aastat tagasi see ei oli nii populaarne.
Aastal 2010 kõige rohkem külastavad spordiüritusi Tallinnas, osalejate arv on 12000 naisi.
Samal ajal Tartus see näit on madalane, ainult 8000 naisi.
See tendentsi põhjuseks võiks nimetatada, see et praegu Tallinn on rohkem arenenud.
Üsna paljud inimesed on hakanud aru saama, et sport see on oluline elu aspekt, ja alanud rohkem osalema erinevates spordiüritustes.
Mida olukord muutub, näitab aeg.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Reedel, 8. juunil toimus Narvas sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverents, mille teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Teema aktuaalsusest tõestas vestlusringi osalejate aktiivsus.
Esimesena arutleti, kuidas on erinenud naiste ja meeste võimalused tööturul.
Ühelt poolt märgati nigatiivseid tegurid: vaatamata sellele, et naised on haritud parem, kui mehed, nende võimalused tööturul on vähem.

Lisaks töötavad naised peamiselt teenistuste valdkonnas, õppevaldkonnas.

Teiselt poolt juhtisid osa osalejatest tähelepanu sellele, et siiski võib naine töötada, näiteks juhina, kui tal on piisavalt teadmisi.
Seejärel käsitleti soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Kõik olid nõus öelda, et mõned tööandjad oma põhimõttetest lähtuda, ei taha võtta tööle naisi.

Samal ajal rõhutati, et praegu Eestis eksisteerivad haridusvaldkonnad, mis sobivad ainult naistele või ainult meistele.
Lisaks ei tohiks jätta tähelepanuta, et isegi kõrgharidusega naised saavad umbes 20%-le vähem palka, kui madalama haridusega mehed.
Eesti mees võib lihtsane karjääri teha.
Lõpuks tuli esile soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise teema.
Osalejad arvasid, et on kindlasti see on ühiskonna vajaliku aspekt, teadvustada võrdõiguslik.
Samal ajal rõhutati, et riik peab olema aktiivne selles küsimuses, ja esinema võrdõiguslikke vastu.
Toodi esile Soome näidis, kus presidentina oli naine.

Seal naine võib edukas tegeleda poliitikuga.
Naine võib töötada näiteks juhina ettevõtes.
Täheldati siiski, et viimastel aastatel on Eestis toimunud nii suuri muudatusi; et praegu tänu kaasaja tehnoloogiale, naistel rohkem aega.
Nad võiksid ka teha edukalt oma karjääri.
Kokkuvõtteks, võime öelda, et konverents oli eriti viljakas.
Siis võimaldas nüanseerida mõtet, et sooline võrdõiguslikkus Eestis, see on aktuaalne küsimus, mis jääb avatud tänaseks.

Soostereotüüpide negatiivne mõju töö ja haridusvaldkonnas, asjaolu mis häirib inimesi.
Ainult siis, kui me teadvustame selle probleem, võimalik leida probleemi lahenemine.
Sõnu 647