I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.   Rahvaspordi analüüs. Kõige populaarsem sport Eesti maalaste hulka on jooksmine. Jooksmine toetatakse erinevate ettevõtete poolt, jooksmisel võttavaid osa nii mehed kui ka naised. Võistlused toimuvad üle Eesti, tihti lõuna Eestis, näiteks Tartus. Praega proovime võrrelda jookse maaratini tulemused. Need on osalejate sugu, arv ja aasta. Aitab seda teha meile kaks tabelit. Nad nimetatakse "SEB Tallinna Maijooks", kus võttavad osa ainult naised. Jah, teise tabeli nimi on "Osavõtt Tartus maratonist". Nagu me näeme kõige aktiivsemaid võitsid osa maratonist naised 2010-ndal aastal. Kui me võrrelde osalejate arv 2010-ndal aastal (jooks oli korraldatud Tallinna SEB panka poolt) osalejate arvuga samal aastal (maraton oli korraldatud Tartu vallitsuse poolt) siis näeme, et inimeste arv mitte paranes. Tallinnas 2010-ndal aastal võtsid osa umbes 12. 000 naist vaid Tartus samal aastal ainult 8000 inimest. See näitab, et naiste hulgas, kes elavad Tallinnas on jooksmine populaarsem spordiviis võrreldes Tartu elanikutega. Teises tabelis me näeme, et varem, 1987-nadla aastal olukord oli üldse teine. Tartu maratonis võitsid osa üle 14000 inimest võrreldes Tallinnaga, kus see arv oli alla 2000 inimest (Tallinnas arvestatakse ainult naised). Kokkuvõtteks, võime öelda, et 1987-nadal aastal Tartu maratonis võitsid osa vähem inimesi kui 2010 aastal võrreldes Tallinnaga, kus jooksmine praegu populaarsem ja võttavad osa rohkem inimesi.   TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS". Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus. 1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul. 2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas. 3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas. Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna. Lugupeetud kolleegid! "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", see on konverentsi nimetus. Konverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt. Minu arvamust, see konverents oli päris huvitav ja kasulik. Konverentsis vaadeldakse erinevaid aspekte vaid kõige lühemalt arutatakse kahe temade üle. Esimene teema oli naiste ja meeste võimalused tööturul. Ma arvan, et see on päris libe teema, võrreldatakse naiste võimalused tööturul Ameerikas Europaga. Palju inimesi, nende hulgast oli palju naisi, räägiti, et olukord mis oli Ameerikas tööturul 1960-ndal ja 1970-ndal aastal saab praegu võrrelda tööturuga Ida Europas, ainult kõige tähtsam võrreldes on sellega, et Ameerikas see oli 1960-st -1970 ni aga Ida Europas 2010-ndal aastal. Ameerika tööturul naiste ja meiste võimalused on sarnased vaid Ida Europas on üldse teistmoodi. Üks naine, kes tegeleb analüüsidega naiste ja meeste võimalustega tööturul tõi näited diagrammi abiga. Diagrammis oli kujutatud, et valdkonnas,mis on seotud äri-, poliitika või õigusega. Selles valdkonnas rohkem töötavad mehed. Nad on 70% terve hulgast ja ainult 30% on naist. Ta ütles, et võrreldes viimase kolme aastaga see olukord paranes. Tema ettekanne pärast oli pikk diskussion. Palju inimesi oli tema poolt teised tema vastu. Mina ei tegele selle temaga, aga minu arvamus, see on päris libe tema ja ei saa võrrelda Ameerika Euroopaga, sest Euroopas on palju riike erinevate kultuuridega ja sotsiaalse olukorraga. Teine ettekanne, mille kohta oli ka pikk diskussioon nimetatakse "soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas". Sellese kohta võis inimesed, kes võitsid osa konverentsil räägisid, et soostereotüüpid on olemas. Konverents oli rahvusvaheline ja nendel võitsid osa palju inimesi, kes tulid Aasia- ja Idamaadest. Minu arvamust, ei saa vastata "jah", on olemas negatiivne mõju või "ei, seda mõju ei olnud". Päris palju sõltub sellest, mis kultuuris elab inimene, mis riigis. Ühele inimesele see on, normaalne olukord, teine ütleb, et see on ebaõigus. Kokkuvõttes, minu soovitan kõigile võtta osa konverentsil. Järgmine konverent korraldatakse kahe nädala pärast. See konverent laiendas minu silmaring ja aitas tutvustada paljude inimestega. Kõige paremat. Sõnu 693