Punamütsike.

Ema armastas Punamütsikest väga ja ei lubanud temale üksinda metsa minna, aga seekord, kui ta oli väga väsinud, tuletas ta meelde, et tema vana emake on kodus ilma toitu.
Pole midagi parata, pidi ta oma lapsekest saata.
Aga hoiatas ta Punamütsikest metsas mitte rada pealt pöörata, kardis ta, et vihane hall hunt ründab tema tütrakele.

Siis läks Punamütsike põlla üle, silla üle ja jälle põlla üle ja astus ta metsa.
Aga vihane hall hunt oli juba teda ootanud.
Ta kohtas teda niipea Punamütsike kaldus kõrvale, et vanaemale lille koguda.
Kohtas ta, nuusutas ta tema korvakest ja küsis: "Kuhu minek, Punamütsike?
" "Vanaema juurde, et toitu tuua," - vastas lapseke.
"Mis on su käes?
" - küsis jälle vihane halle hunt.
"Lilled oma mutikele," - oli tema vastas.
"Ah, - ütles kaval hunt, - Tean mina, kus on palju ilusamad lilled, siin lähedal.
Mine see tee peale.
" Ja uskus tema hunti, eelistas ta tundmatut teed.

Aga hunt sellel ajal jooksis vanaema juurde, sõi ta ära, ja ronis tema voodisse, ja ootas Punamütsikest.
Kui Punamütsike tuli, tahaks ta oma vanaema tervitada aga ei saanud teda tunda.
Küsis teda: "Mutike, miks on sinu kõrvad nii suured?
" "Kõik sellele, et sind paremini kuulda," - ütles kaval hall hunt.
"Aga miks sinu silmad on nii suured?
" - küsis vaene lapseke.
"Kõik sellele, et sind paremini näha," - ütles vihane hall hunt.
"Aga miks su hambad on nii suured?
" - ütles lapseke ja läks lähedale, et suudelda oma vanaemat lõpuks.
Ja kohutav hall hunt hüppas voodi välja ja sõi tudrukut ära.

Sõi ta ka kõik toitu korvist ja hakkas iseenda imetlema, kadestama, kallistama ja kiitma: "Kui kaval hunt sa oled!
Kui tark sa oled!
" ja heameelest hakkas ta ulguma.

Sellel ajal oli üks puuraiuja vanaema koju möödanud ja kuulis ta hundi laula.
Jooksis ta sisse ja hüüdis: "Ütle, paha vihane hunt, mida su kõht sisaldab?
" "Ära ähvarda mind, inimene, muidu oled sina mu kõhu sees Punamütsikese ja vanaemaga koos.
Siis sai puuraiuja kõik ära.
Ta läks hundi lähedale, tõmbas oma kirvese ära ja tapis hundi.
Ta kasutas oma kirvest, et hundi kõhu lahti harutada ja läksid sellest välja elus ja terved Punamütsike ja tema vanaema.
Ja kõik elasid senist hästi ja rõõmsalt.