Olen sündinud Tallinnas, siin käisin lasteaias ja õpisin koolis, kui ma olin (õpisin) kümnendas klassis, siis suri minu vanaema.
Ma muutusin päris pikaks ajaks väga kurvaks ja ei viitsinud enam midagi teha.

Hiljem ma sain aru, et ikkagi ei tohi alla anda.
Kuigi mul juba hakkasid raskused õpimisega.
Ehkki ma sooritasin eksamid väga hästi ja lõpetasin kooli.

Siin ma astusin ülikooli.
Tahan öelda, et sain õpida just sellel erialal, nagu olin alati unistanud.
Veel üks positiivne sündmus on see, et ema ostis mulle arvuti, millest olen kaua unistanud.
Veel sain endale koera, kes oli sellel talvel väga haige, kuid nüüd on ta juba paranenud.
Saan julgelt öelda, et elan päris hästi!