1)      Miks ma valisin selle eriala?

2)      Mida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?

1. Juba lapsepõlvest inimene otsib endale soobiv ja lemmik elukutset - kedagi tahab olla arstina, kedagi töötama koolis õpetajana.
Aga mind see üldse ei köitnud, sest tahaksin lapsega alatiseks olla.
Kahjuks, olin nii aktiivne, et ema ennustas: saad ajakirjanikuks siis, ja mina ise ei märganud, kui see ennustamine viis mind juba unistusele.
Aga viisin selle ellu ainult aasta tagasi, kui registreerusin Tallinna Ülikooli kursustele, mille teema oli just venekeelne meedia (ajakirjandus).
Seal minu lapsepõlvene unistus kasvas harrastuseni, ning köidav õpetamine, heameelsed kursustekaaslased, ja muidugi, ülipõnev kursuste teema mängisid esimest rolli.
Kuid see on ajalooline tee erialale, aga põhine ja tõeline põhjus seisneb selles, et ajakirjanik, nagu arst, nagu õpetaja, aitab inimestele, ta loob ja suunab tõele, ta teab ja uurib, tal on võim, isegi rahvas ajakirjandust nimetatakse neljaks võimuks, aga neljast võimust see on, minu arvates kõige vallatum ja samal ajal vastutusrikkas võim, ja see paneb imetleda.
See on nagu ahvatlus ja mina ei saa sellele vastu seista.

2. Mida ma ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?

Eelkõige, nagu iga ajakirjanikuks õppiv üliõpilane ootan võimalust tulevikus karjääri teha, olla hea spetsialistina omal alal, võib olla, et edasi teisi inimesi õpetada.
Kuid, teisest küljest tahaks teada ajakirjanduses kõiki üksikasju, omada võimalust inimestele oma tööga aidata, saada midagi enam, kui lihtne ajakirjanik, ning loodan, et Tallinna Ülikooli õppejõudu abiga ma saan, ma suudan seda teha.
Juba terve aasta (sellelt momendilt kui olin otsustanud, et ajakirjanikuks saan) ma olen veendunud, et minule Tallinna Ülikool on ainus ja kordumatu, ning siin ma saan oma teadmisi taastada, täiustada ja süvendada.