Eesti erinevate telekanalite subtitreerimispõhimõtete analüüs     Selles töös ma koostan ülevaade, kus analüüsin subtiitrite ülesehitust, paigutust, keelelist poolt (ka tõlke adekvaatsust) ja sünkroonsust.Ma võtsin töösse: melodramaatilise sarja "Vaprad ja ilusad" (TV-3), dramaatilise sarja "McLeodi tütred: Kutsuge mind Kate`iks" ( TV-2) ja kaks komöödiat "Lizzi Mcguire" (TV-3) ja "Politseiakadeemia 3" (TV-2).Vaprad ja ilusad (TV-3).

Üldmulje oli üsna hea, kuigi mõnede pisiasjade kallal võiks norida.

1. Mitte alati ei ilmunud subtiitrid õigeaegselt ekraanile, kui tegelane suu avas ja kadusid ekraanilt enne kõnevooru lõppu.

2. Sarjas oli kohti, kus subtiitrid vahetusid ekraanil liiga kiiresti, nii et ma ei jõudnud kõike läbi lugeda ning seetõttu jäi osa sarjast arusaamatuks.
Ei olnud võimalik aru saada, kes räägib ja millest on jutt.

3. Oli jäetud midagi tõlkimata või tõlge oli ebatäpne, nt   a. -. ..
Is all right?
- No, Max.
- Ei, Max ( esimene osa on jäetud tõlkimata)  b. -. ..
Okey?
- Pole viga (ebatäpne tõlge)  c. -. ..
no Ashli.
--... ei.

4. Subtiitrite nähtavus ekraanil oli hea, kuna tegevus toimus tumedas ruumis,siis puudusid valged kohad, mis oleks raskendanud subtiitrite lugemist.
5. Kursiivi ei kasutatud.

Need olid n-ö pisiasjad, mida ma märkasin just selles sarjas.
McLeodi tütred: Kutsuge mind Kate`iks (Kanal 2)  Siin olid praktilised samad vead nagu eelmises sarjas.

1. Kuna tegevus toimub looduses, siis kasutatakse subtiitrite näitamiseks musta kasti, et oleks võimalik lugeda, millest räägivad tegelased.
Musta kasti kasutamine, subtiitrite jälgimiseks heledal taustal, on hea lahendus.

2. Mitte kõik nimed sarjas ei olnud helindatud ( sageli puudus tegelase poole pöördumine)   3. Mitte alati ei ilmunud subtiitrid õigeaegselt ekraanile, kui tegelane suu avas ja kadusid ekraanilt enne kõnevooru lõppu.

4. Mõnedes kohtades jäi ebaselgeks, kes just rääkis.
Silmadega ei olnud võimalik jälgida ekraanil toimuvat ja samal ajal lugeda teksti, kuna soovisin kõike läbi lugeda.
Kahte asja korraga teha on raske- lugeda teksti ja jälgida tegevust.

5. Mulle tundub, et kui tegelane endamisi loeb või mõtleb , oleks parem subtiitrid panna kursiiviga.
Seejuures toimub mingi vaheldus ja lugemine ei muutu igavaks ja väsitavaks  6. Sarja lõpus tõlkija subtiitrite vormistus oli ebakorrektne.
Paigutus ei olnud keskel, vaid vasakus nurgas ning tõlkinud... asemel oli märgitud tõlkis.... Üldmulje on muidugi hea, kuna tavaline vaatleja ei märka mingeid pisiasju ja ei taha norida subtiitrite kujundamise juures.
Lizzi Mcguire (TV-3).

Selles filmis ei ole nii palju dialooge, et oleks vaja istuda teleri ees ja tähelepanelikult lugeda.

Ei ole midagi hirmsat, kui ei jõua kõiki subtiitreid jälgida, kõik saab selgeks ekraanil toimuva tegevuse kaudu.

Te küsitite, milles siis viga?

1. Tõlge puudus või oli ebatäpne, nt oli filmis moment, kus tegelased vestlesid itaalia keeles.
Üks itaalia keelne sõna tekstis oli tuttav ja arusaadav vaatajale -Gracia ( ei tea küll itaalia keele õigekirjutust, aga tean, et see tähandab aitähh ja teine sõna Prego, ausalt ei tea tõlget) Järelikult on vajalik tõlge.

2. Filmis olid ka laulud, mis olid jäätud tõlkimata.
Arvan, et laulu algust tuleks samuti tõlkida.

3. Subtiitrid vaheldusid ekraanil keskmise kiirusega ja see on ka arusaadav, kuna film on perefilm ja seda vaatavad ka lapsed, kes loevad aeglasemalt kui vanemad.

4. Vahel ei olnud kõik nimed helindatud ( tihti puudus pöördumine inimeste poole).

Arvan, et subtiitrite kujundus on üsna hea ja korrektne.
Kogu informatsioon on filmis ja põhiidee ei kao.

Politseiakadeemia 3 (Kanal 2).

See on minu lemmikfilm, mida ma olen näinud nii palju kordi, et kõik on arusaadav ilma sõnadeta.
Märkasin ainult paar viga subtiitrite kujundamisel.

1. Mitte kõik nimed sarjas ei olnud helindatud ( sageli puudus tegelase poole pöördumine) Nt kadettide nimed ja sõnaühend: Jah, söör!

2. Tagaplaanil toimuvad kõnelused jäid muidugi tõlkimata.

3. Mitte alati ei ilmunud subtiitrid õigeaegselt ekraanile, kui tegelane suu avas ja kadusid ekraanilt enne kõnevooru lõppu.

4. Subtiitrid vaheldusid ekraanil keskmise kiirusega.
Filmis oli esikohal seal toimuv tegevus kui kõne, seetõttu subtiitrite kiire vahetus ei häirinud.
Tähtsam oli tegevus, mis seal tegelikult toimus.

Kokkuvõttes ma tahaks öelda, et muidugi parem on vaadata ja kuulata filmi, kui vaadata ja üheaegselt lugeda subtiitre.
Aga kui ei ole teist alternattivi, siis on parem, kui subtiitrite kujundus on korrektne ja tõlge täpne.
Vaadates need neli filmi, ma tahaksin öelda, et eestikeelsed subtiitrid ei ole nii halvad ja on muidugi soov eestikeelseid kanaleid vaadata.